Mirjam Ruutma, ERMi tekstiilikonservaator. Juba ERMi vaibasaali püsinäituse pealkiri „Aja jäljed eesti vaibal“ vihjab vaipadel leiduvatele aja jälgedele. Uute kommete, eluolu jms tõttu on aja jooksul muutunud nii vaipade välimus – motiivid, värvid, kompositsioon – kui ka nende valmistamiseks kasutatav materjal ning tekstiilitehnika. Lisaks on märke ka kasutusest: kulunud tikandid, vanad parandused, pleekunud värvid, auklikud…
Kristjan Raba, ERMi näituste eriprojektide koordinaator, The Rubbish kaaskuraator. Päike ja tuul ei ole ainukesed elupäästjad. Maailm otsib veel lahendusi, kuidas tsivilisatsioon prügi sisse päris ära ei upuks. Muuseumid aitavad kultuuripärandi sektoris sellele protsessile julgesti ja loominguliselt kaasa – on ju siin tallel põlvkondade elukogemus, mida tuleb aina juurde. Euroopa ägedamad muuseumid on seljad kokku pannud ja…
Kristina Birk-Vellemaa, TÜ etnoloogiamagister ja seksuoloog. Emakaga inimene menstrueerib keskmiselt seitse aastat oma eluea jooksul. Selles statistikas on silmas peetud küll neid päevi tsüklist, mil vajatakse menstruatsioonitarvikuid, ning fookus on sellel, kui palju toimetulek menstruatsiooniga mõjutab inimese elu. Neile mõjudele osutan põgusalt ka augustikuises blogipostituses, aluseks minu magistritöö. Seksuaalkasvatusest rääkides oli menstruatsioon teema, millest intervjueeritud…
Greta Liisa Grünberg, pärimusmuusika laulueriala tudeng TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Regilaulmine on tuhandeid aastaid vana traditsioon, pärit ajast, mil läänemeresoome hõimud hakkasid praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa aladel ning ümber Soome lahe hargnema („Regilaulu lugu“, EKM Teaduskirjastus, Väike Hellero, 2020). Regilaul on traditsiooniliselt olnud suuline pärimus. See on osa rahvaluulest ja kuulub…
Hannes Kruuse, Maarja Posihnova, Audra Mišinite ja Käti Paavo, Voco giidieriala õpilased. Paar kuud tagasi saime meie, Tartu Rakendusliku Kolledži giidi eriala õpilased, suurepärase võimaluse teha oma suvepraktika ERMis. Praktika on hea viis saada konkreetsem ülevaade oma erialast ning panna proovile oma teoreetilised teadmised. ERM oli oma mastaapsuses ja teemaderohkuses ideaalne koht selleks. Juba esimesel…
Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva päev, mida tähistatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased võeti Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Venemaa Föderatsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva päeva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmasõja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…
Mirjam Rennit, UT etrnoloogiamagister. Suviseid kuumalaineid ning harjumuspärasest soojemaid ja lumeta talvesid on viimastel kümnenditel märganud enamik eestimaalasi. Nende käegakatsutavate muutuste seostamine kaugeleulatuvate globaalsete kliimamuutustega on aga endiselt vähene. Oma magistritöös, mida kaitsesin jaanuaris Tartu Ülikoolis etnoloogia osakonnas, uurisin inimesi, kes on oma kliimamuutustega seonduvate murede väljendamiseks koondunud ning pidanud vajalikuks levitada oma teadmisi ja…
Eve Aab, ERMi produtsent. Äsja ilmunud heategevuslik mark „Vähiliit“ kutsub kõiki andma oma panus võitluseks vähktõvega. Siseriikliku nominaaliga (0.90 €) margile lisandub Eesti Vähiliidu toetuseks 1.00 €. Eesti Vähiliit tähistab sel aastal 30. tegevusaastat. Mittetulundusühing on avalikes huvides tegutsev ühendus, mille eesmärgid on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele Eestis. „Terve Eestiga vähi vastu!“…
Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor. Gustav Ränk on põhiosa oma selle perioodi Saaremaa välitööl kogutud teabest kirja pannud välitööpäevikuisse. Lisaks kirjalikele märkmetele tegi ta uurimisretkedel palju pilte (umbes 800) ning ei piirdunud seejuures ainult ehitistega, vaid jäädvustas külamiljööd ja inimesi hoopis avaramalt. Koos Rängaga rännates tegid kunstnikud Johannes Võerahansu, Nigul Espe, Ilmar Linnat ja Osvald Bender-Vaikma taluhoonetest…
Agnes Aljas, ERMi teadussekretär, ICOM Eesti Rahvuskomitee esimees Maailm muutub ja nii ka muuseumide tegevus ning eesmärgid. 1970. aastatest on muuseumide defineerimise aluseks olnud ICOMi rahvusvaheline muuseumidefinitsioon, mille viimast versiooni otsustati 2017. aastal ICOMi üldkogul uuendama asuda. Pärast pikki arutlusi võttis üldkogu nüüd Prahas uue muuseumidefinitsiooni vastu. ICOM on Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu, mis koondab üle…