Võrokõisi ummamuudu söögi ehk Vana-Võromaa maitsed ERMis

Autor: ERMi teadur Anu Kannike. Fotod: Arp Karm. Võrumaa on aastaid olnud esirinnas kohaliku traditsioonilise toidu arendamisel ja väärtustamisel. Vana-Võromaal kasvanud või sealt pärit toidul on peal Uma Meki kaubamärk ning selle võrgustiku laadad ja toidunädalad meelitavad ligi kõiki Eesti inimesi. Siinsele toidupiirkonnale annavad värvi eriomased road, nagu suitsusaunaliha, tatrapuder, läätseroog ja kanepitoidud. Tangudega hautatud…

Osa Viinistust sõitis Tartusse. Intervjuu Jaan Manitskiga.

Tänasest on Eesti Rahva Muuseumis näitusel kakssada teost Viinistu Kunstimuuseumist. ERMi turundusjuht Kairi Ustav käis näituse eel Viinistus ja vestles erakunstikogu omaniku Jaan Manitskiga.  Sattusid Rootsi päris väikese poisina. Kuidas su elu seal kulges? Jah, kasvasin Rootsis üles, käisin ülikoolis, õppisin majandusteadust. Seejärel töötasin IT-firmas IBM kaheksa aastat, panganduses ja finantsalal kümmekond aastat ja siis…

Kõnekas filateelia – 50 miljoni hobi

Autor: ERMi näituste korralduse talituse produtsent Eve Aab. Eesti Rahva Muuseum avas äsja virtuaalnäituse “Postmarke ERMi kogust“, mis tutvustab Eestis kasutusel olnud marke alates 1918. aastast, sh neid, mis olid käibel võõra võimu ajal. Sel puhul räägime filateeliast ja sellest, kuidas margikogumine on ajas muutunud. Sõnaraamatust võib lugeda, et filateelia tähendab postimaksevahendite, eriti postmarkide kogumist.…

Kittel – nägus või näotu?

Autor: Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja. Tööl või kodus kantud lihtsal eest nööbitaval või tagant seotaval kergel rõival on nagu heal lapsel olnud läbi aegade mitu nimetust: kittel, töökittel, vormikittel, sitsikittel, kodukittel, kittelkleit jms. Enamasti tulenevad nimetused sellest, mis puhul seda kanti – kas töö ajal muu riietuse peal, kerge koduse, suve-…

Eesti keel – emakeel ja riigikeel

Autor: Ilmar Tomusk. 2019. aasta on eesti keele aasta, mida kannab soov meie keelt väärtustada ja tähistada selle mainimist riigikeelena 100 aastat tagasi. Nii on veelgi enam põhjust rääkida sellest, kuidas on inimkeel ning meie emakeel kujunenud. Keel on üks informatsiooni vahetamise viisidest. Infovahetus toimub kogu universumis, ka eluta looduses. Loomulikult vahetavad informatsiooni ka kõik…

Balti kett – kaks miljonit lugu

„Ma mõtlesin oma isale, kes suri kuu aega enne Balti keti toimumist. Tema oli olnud 17 aastat Siberis küüditatud ja tema üks soov oli, et kunagi saab Eesti taas vabaks.“ (Reet) Homme tähistame Balti keti 30. aastapäeva: 1989. aasta 23. augusti õhtul kell seitse võtsid ligi kaks miljonit inimest käest kinni ja moodustasid maanteele peaaegu…

Hiiumaal kodalukkude otsinguil

Kata Maria Metsar, ERMi produtsent ja Heidi Solo, kodalukkude näituse kuraator. Fotod: Kata Maria Metsar ja Kristjan Raba. Võis olla kella seitsme-kaheksa paiku hommikul, kui ERMi näituste juht Kristjan kohvitassiga muuseumi bussi istus. Algas sõit Tartust Hiiumaale, et teha tutvust veel kasutusel olevate kodalukkudega. Välitööd toimusid 29.–31. juulil ning neis osales neli inimest: kodalukkude näituse…

Uurali kaja – kannel käes, laul südames. Ühe laululise ja tantsulise muuseumiretke sündimise lugu

Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. Kohe, kui ERMi soome-ugri püsinäitus „Uurali kaja“ 2016. aasta sügisel külalistele avati, sai selgeks, et selline muinasjutuline miljöö lausa hüüab laulude ja tantsude järele. On ju soome-ugri kultuurid erakordselt rikkad rahvapärimuse poolest, mis sündinud kodukolde ees, külatanumal, nurmede vahel, paksudes taigametsades või tundra- ja stepiavarustes. Muidugi pole võimalik niivõrd mahukat vaimuvara…

Anton Priimäe klaasnegatiivid

Kogude osakonna videoblogi Tekst: Kairi Kaelep, fotokogu arhivaar Video ja montaaž: Ange Nimeta, vanemkoguhoidja Selle aasta kevadel võttis Eesti Rahva Muuseumiga ühendust tartlane Tarmo Annok, kelle valdusesse oli umbes 15 aastat tagasi jõudnud Karksi-Nuiast suurem kogus klaasnegatiive, mille autoriks sealne köster-kooliõpetaja Anton Priimägi (snd 20.02.1880, surn 1939), ja kes oli nõus need muuseumile loovutama. ERMile…

Mari naiste rõivastus. 2 osa. Kas tikand kaitseb?

Tatiana Alybina, Eesti Rahva Muuseumi teadur Traditsioonilises kultuuris väljendab riietus kandja sotsiaalset seisundit, sugu, identiteeti ja väärtushinnanguid. Praegusel ajal ei valmistata enamasti ise riideid, kuid valmistooteid valides arvestatakse lisaks mugavusele ka rõivaste süsteemis tekkivat sõnumikeelt. Tänapäeval on see märgisüsteem väga mitmekesine: rõiva tegumood, värv, kanga kvaliteet ja muud. Ajal, kui riideid valmistati käsitsi, oli peamiseks…