Autor: ERMi näituste korralduse talituse produtsent Eve Aab.
Eesti Rahva Muuseum avas äsja virtuaalnäituse “Postmarke ERMi kogust“, mis tutvustab Eestis kasutusel olnud marke alates 1918. aastast, sh neid, mis olid käibel võõra võimu ajal. Sel puhul räägime filateeliast ja sellest, kuidas margikogumine on ajas muutunud.
Sõnaraamatust võib lugeda, et filateelia tähendab postimaksevahendite, eriti postmarkide kogumist. 1970.–1980. aastatel oli see hobi laialt levinud. Vanad ja noored käisid filateeliapoes eri riikide, nt Poola, Ungari, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Rumeenia jt kauneid värvilisi postmarke ostmas. Koguti kas mõne konkreetse riigi või teemaga postmarke (kosmos, kunst, raudtee, lennukid, autod, loomad, linnud, lilled jne). Uhkeid margialbumeid oli paljudes kodudes.
Aga lisaks margikogu täiendamisele otsiti markidelt ka täiendavat teavet. Siis ei osatud internetist isegi unistada, vaid teadmisi ammutati raamatutest, mis vähegi kättesaadavad olid. Üks isa näiteks on öelnud, et tema poeg õppis paljude lindude/loomade/lillede ladinakeelsed nimetused selgeks just postmarkidelt. Noormehest saigi bioloog.
Suitsupääsuke – 25.04.2019 – Indrek Ilves
Lendorav – 27.06.1994 – Sandor Stern
Postimaksevahend on algusaegadest peale olnud kogumisobjekt. Vaadake seda väikest meistriteost, kuidas kunstnik on suutnud mahutada mõnele ruutsentimeetrile lisaks kohustuslikele atribuutidele oma kujundusvaliku. Miniatuurne looming tõstab ühel või teisel ajahetkel esile mõne meile olulise sündmuse, tähtpäeva, inimese… Kõik maailmas ilmunud margid leiavad oma koha margikataloogides.
Eesti esimene oma postmark. Lillemuster – 24.11.1918 – Rudolf Zero
Eesti postmargid on käinud peaaegu kõikidel maailma filateelianäitustel. Enim on meie markidest eksponeeritud Paul Kerese ja tuletornide omi, vanemast perioodist lennuposti ja Viikinglaeva marke.
Viikinglaev – 28.07.1919 – Peet Aren
Õhupost – 12.02.1924 – Karl Triumph
Paul Keres 100 – 07.01.2016 – Riho Luuse
Filateelia ei ole siiski ainult postmargid. See hõlmab ka vanu ümbrikke ja kirju, mida kaunistavad uhked pitsatid ja suled (esimene mark maailmas anti välja alles 6. mail 1840 Inglismaal), või kirju, millele ei olnud vaja marki kleepida (välipost Vabadussõja aastatel) jt. Nüüd vaatame vanu kirju tänutundega, sest need räägivad mõndagi nii aja- kui ka kultuuri- ja postiajaloost.
Paksud margialbumid on viimaste kümnenditega vajunud aina enam unustusse. Vanavanemate või vanemate aastakümneid kestnud hobi ei ole noorematele enam kahjuks atraktiivne. Paberkirjugi saadetakse üha vähem, paljud noored ei ole vist ühtegi kirja posti teel saatnud… Aga ühel päeval võib nii mõnigi seista silmitsi tõsiasjaga, et on saanud postiajaloo- või margikogu omanikuks. Mida edasi teha? Sageli on esimene mõte leida asjatundja, kes oskab seda kogu hinnata. On neidki, kes panevad süllekukkunud kollektsiooni kappi, et võtta aega selle uurimiseks ja jätkata ehk kogumist. Vähemalt nii tahaks loota. Filateelia on tegevus ja aeg iseendale, võimalus saada uusi teadmisi ja kogemusi.
Huvilistel on võimalik ühineda filatelistide kogukonnaga – klubid käivad koos Tallinnas, Tartus, Hiiumaal, Pärnus, Kohtla-Järvel, Saaremaal ja Viljandis. Samuti saab liituda Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsiga Estonia (REFS Estonia) ja filatelistide listiga.
Londoni kuningliku filateeliaühingu 150. aastapäevale pühendatud näituse „Stockholmia 2019“ raames esines ettekandega Micheli kataloogi esindaja Hans Hohenester, kelle sõnul tegeleb praegu maailmas filateeliaga ligikaudu 50 miljonit inimest (neist 20 miljonit Hiinas). Eestis on filateeliahuvilisi paartuhat, nende hulgas nii filateliste kui ka kogujaid (esimesed tegelevad uurimise, näitustel osalemise ja sel teemal kirjutamisega).
Suur virtuaalne postmarkide näitus „Postmarke ERMi kogust“ annab kogu oma ilus ülevaate Eestis kasutusel olnud markidest, ka võõra võimu ajal. Neid saab sirvida teemade, kunstnike, aastakümnendi ja vormi järgi.
Põnevaid hetki postiajaloost pakub ERMi kodulehel virtuaalnäitus „Oma riik, oma mark“ ja Vabadussõja aastatel kasutusel olnud templijäljendite näitus „Aja jälg“.
