„Jahirajad“. Ühe rändnäituse valmimise lugu

Svetlana Karm,  ERMi teadur ja näituse kuraator. 28. veebruaril avati Komimaa pealinnas Sõktõvkaris sealse rahvusmuuseumi ja ERMi koostööna valminud näitus „Jahirajad: küttimine sürjakomide maailmavaates ja igapäevaelus“. ERMi jaoks oli see üle pika aja esimene rahvusvaheline ühisnäitus, kus lisaks audiovisuaalsele materjalile[1] on esitatud ka etnograafilised esemed. Näitusetiimi jaoks oli see paras proovikivi, sest museaalide väljavedu ühest…

TÜ Psühhiaatriakliiniku ja Tartu mäluasutuste koostöökogemus

„Eesti mõistes jätkuvalt haruldane koostöö…“ Autor: Kaari Siemer, ERMi hariduskeskuse juhataja. 2018. aastal sai alguse TÜ Psühhiaatriakliiniku ja Eesti Rahva Muuseumi koostöö, et pakkuda kliinikumi patsientidele mitmekülgset tegevust. Ekskursioonid, töötoad ja muuseumitööd tutvustavad üritused pakkusid suurtele ja väikestele patsientidele vaheldust ning tuge rehabilitatsiooniprotsessis. Kohtusime kaks korda kuus, üks kord ERMis ja teine kliinikumis. Esimese projektiaasta…

Meie Eesti. Pildid kolmelt fotovõistluselt

Autor: ERMi peaarhivaar Tiina Tael. Eesti Rahva Muuseumi fotovõistlus „Minu kihelkond“ on finišisirgel – fotosid ootame 1. märtsini. Pildi(d) saab mugavalt üles laadida lehele Pildiait. Ootame fotojäädvustusi, kus on kujutatud kihelkonnaelu nüüdisajal, olgu pildil pidu- või argipäev, suvi või talv. Saatke meile kodupaiga vaatamisväärsusi, inimeste argipäevatoimetusi ja pidulikke hetki, kihelkonnamustreid bussijaamades või aiaplankudel, kihelkonnasilte jne.…

Riideproovide pakendamine vaakumkottidesse

Kogude osakonna videoblogi. Eesti Rahva Muuseumi kogud on väga suured ja mõnest esemeliigist on lausa tuhandeid eksemplare. Näiteks riideproove on muuseumis 2370, igaüks ise suuruse ja kujuga alates 2 x 2 cm tükikestest kuni 70 x 150 cm suuruste kangaproovideni. Kuna enamik neist on siiski väiksed, laiusega kuni 30 cm, tekkis meil mõte panna riideproovid…

Metsast maratonile: suusatamisest Eestis

Autor: Kata Maria Metsar, ERMi näituste korralduse talituse produtsent See lugu on pühendatud suusatamisele, mis tundub lumevaesel talvel üha ligitõmbavam. Pealegi möödub just tänavu 60 aastat esimesest Tartu Maratonist ning selleks puhuks on Eesti Rahva Muuseumisse üles seatud näitus „Tartu Maraton 60“. See avab maratoni ajalugu ja edastab ka värvikaid lugusid ning juhtumisi. Aga miks,…

Kirjad neilt, kes võitlesid vabaduse eest

Autor: ERMi näituste talituse produtsent Eve Aab. Fotod: Arp Karm. Millest räägivad 100 aastat vanad postkaardid? Kellele mida. Olgu selleks postitempel, kuupäev, saatja/saaja nimi, trükikoda ja tiraaž või pilt – kõik kannab oma sõnumit. Võõraid kirju ei ole küll viisakas lugeda, aga mitu inimpõlve tagasi saadetud postkaardid on justkui anonüümsed. Nii peatubki pilk ikka kirjaridadel.…

Uus näituseaasta ERMis: muinasjutt saab kohe teoks, seiklused jätkuvad!  

Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Alanud aasta toob muuseumisse kirglikke teemasid ja näitustele uut põnevat sisu. Kas teate, et ERMi kodulehel on väljas uhke menüü: galerii, osalussaal, Heimtali muuseum, Raadi mõis, rändnäitused, vahetuvad näitused, külalis- ja virtuaalnäitused ning ajaloo- ja argielu gurmaanidele põhjalikud püsinäitused „Kohtumised“ ja „Uurali kaja“? Elas kord… Aasta suurnäitusel „Elas kord…“ saab…

Sotsiaalmeedia abil pilte tuvastamas. Valdo ja Uno Pilvre fotokogu

Autor: Tiina Tael, ERMi peaarhivaar. Paberisse pakitud filmirullid, mõnel aastanumber, mõnel ka veidi teksti, näiteks „Ella juures“, „Mina ja leerilapsed“, „Laanemets Kose-Lükatil“, „Linda Tapal ja Pirital“, „Laulupeost ja Karu kooli oleng“, „ETK“, „Kaansoos“, „Raadiku varrud“ jne. Sellisena sattus tosin aastat tagasi Valdo ja Uno Pilvre negatiivide kogu umbes paarisaja filmirulliga Eesti Rahva Muuseumisse. Filmid vajasid…

Miks just kodalukud?

Autor: näituse kuraator Heidi Solo. Soov teada saada, mida ja kuidas valmistati ennevanasti toorest ja mida kuivast puust, viis mind 2013. aastal õppima rahvuslikku puutööndust Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli. Esmalt tahtsin valmistada naiselikud puust tallaga kontsakingad, teine unistus oli puidust lukk puukuurile. Kerge see polnud: puidust kontsakingade puhul oli paras proovikivi see, kuidas saada käsitsi kaks…

Elle Vunder 80. Moodsale etnoloogiaõppele alusepanija

Autor: ERMi teadur Marleen Metslaid. Nädalavahetusel, kui rahvusülikool tähistas 100. aastapäeva, sai 80-aastaseks selle kauaaegne professor Elle Vunder. Elle on töötanud ka ERMis ja teda võib julgelt nimetada eesti etnoloogia üheks parimaks tundjaks. Elle sündis Tartus 30. novembril 1939. aastal (algne perekonnanimi Veinimäe). Sõja ajal viis ema ta elama Peipsi äärde Mehikoorma külla vanaema ja…