Metsast maratonile: suusatamisest Eestis - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb

Autor: Kata Maria Metsar, ERMi näituste korralduse talituse produtsent

See lugu on pühendatud suusatamisele, mis tundub lumevaesel talvel üha ligitõmbavam. Pealegi möödub just tänavu 60 aastat esimesest Tartu Maratonist ning selleks puhuks on Eesti Rahva Muuseumisse üles seatud näitus „Tartu Maraton 60“. See avab maratoni ajalugu ja edastab ka värvikaid lugusid ning juhtumisi.

Aga miks, millega ja kus me üldse suusatame? Kui küsida põhjanaabritelt, kust suusatamine alguse sai, viitavad nad suure uhkusega pakasejumal Ullile, kes liikus edasi just suuskadel. Varajasi suuski on leitud Norrast, Rootsist, Põhja-Siberist ja Altai mäestikust peaaegu 4500 aastat tagasi. Kõige vanem teadaolev suusk on aga dateeritud umbes 8300 aasta tagusesse aega ja pärit on see Komimaalt Sindori järve äärest. Eesti ja suuskade kohta on teada, et 19. sajandil pruugiti neid vähe, aga jahimehed ja metsavahid panid siiski suusad alla metsa- ja lumerikastes piirkondades. Suusad oli tehtud haavapuidust ning need olid lühikesed ja laiad, ilma tallasooneta. Jalaase oli ääristatud madala kandiga ja suusanina raiuti või painutati ülespoole kõveraks.

Jahimees suuskadel. Foto: August Blatt, u 1900. ERM 2611:123

Lühikesed laiad suusad Raplast, millega käidi sügava lumega metsatööl. ERM A 565:1340/ab

18. sajandil kulusid Põhjamaades suusad ära sõjaolukordades, loodi lausa eraldi suusarügemendid. Tartussegi jõudsid suusavõistlused just sõjanduse kaudu. 1894. aastal tõi Vene tsaariarmee oma polgu Soomest Tartusse, kus jätkati suusatamisharrastusega. Nende eeskuju nakatas teisigi ja esimesed suusavõistlused korraldati Tartu ümbruses 1912. aastal. Esimeseks ametlikuks Eesti suusavõistluseks peetakse aga 20. jaanuaril 1921. aastal toimunud jõuproovi Emajõel. Iseseisvunud Eestis levis suusatamine eelkõige tänu kaitseväele, sest kõik sõdurid pidid oskama suusatada. 1930. aastate alguses käis Eestis suuskade valmistamist õpetamas Soome Kaitseliidu suusainstruktor Eino Sipola.

Eino Sipola koolitatud suusasepad andsid oskusi omakorda edasi. Kaitseliidu Petseri maleva korraldatud suusavalmistamiskursustel osalejad enda tehtud suuskadega. ERM fk 2870:115

Suusatamine muutus üha populaarsemaks ja varasemad ülipikad lauskmaasuusad vahetusid 1930. aastatel soomlaste eeskujul märksa lühemate murdmaasuuskadega. Samuti hakati kasutama kindlamaid suusasidemeid. 1935. aastaks oli Eestis juba ligi 50 000 paari suuski.

Viljandi naissuusatajad ülipikkade lauskmaasuuskadega. Foto: Jaan Riet, 1917. ERM 1356:49

Narva Noorte Ühingu Astra spordiosakond, 1928. ERM fk 527:9

Suuskade kõrval hakkas kiirelt muutuma ka suusariietus. Rahvuslikus tuules asuti valmistama kaunite mustritega kootud rõivaid. 1930. aastatel juurdusid naiste spordiriietuses püksid. Aja jooksul asendusid kudumid tehismaterjalidega, mis lasid õhul liikuda ja ei olnud nii paksud.

1920. aastatel suusatasid naised ikka seelikus. Foto: Jakob Bockmann. ERM fk 2133:893

1930. aastatel panid naisedki juba sportides püksid jalga. Ljubov ja Anatoli Mitt Raadi pargis 1938. ERM fk 3029:16

Esimesed naisspordi „kompleed“ on valmistanud 1924. aastal Baronin Toll. ERMi arhiivikogu

Nii nagu suuski tehti ise, kooti endale ka suusariided. Reet Leidmaa ja Ly Soots 1969. aasta märtsis Vapramäel. Reedal on seljas ema kootud suusakampsun. ERM fk 3029:85

Faime Jürno tutvustab suusamoodi. Foto: Viktor Salmre, 1967. ERM fk 2644:16313

Annelinlased lähevad suusatama, seljas ilmastikukindlad rõivad. Foto: Anu Järs, 1999. ERM fk 2688:26

1960. aastatel muutus palju nii võistlusareenil kui ka vabaaja suusatamises. Hakati käima suusapuhkusel ja tekkis suusaturism. Meilgi kogusid sel ajal hoogu suusamatkad, mille najal sündiski Tartu Maraton. Lisaks korraldati propagandahõngulisi turismireise, näiteks sõideti 1968. aastal kaheksa päevaga Tartust Velikije Lukisse, külastades Teise maailmasõja lahingupaiku.

Noored võtavad suusalaagris päikest, 1957. ERM fk 2884:11

Tartu Maratoni sünnihetk on täpselt fikseeritud ühe 1959. aasta rongisõidu ajal toimunud vestlusega. Herbert Abel, Tõnu Luik ja Jüri-Hain Kaljusto sõitsid nimelt Moskvast Sverdlovskisse ja otsustasid, et Vaasa suusamaratoni eeskujul tuleb Tartuski püsti panna oma maraton. Selle ideega mindi ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Tartu nõukogu esimehe jutule, kes ütleski jah. 16. jaanuaril 1960 rivistus üles 214 osalejat, et alustada esimest Tartu–Kääriku 55-kilomeetrist matka. 2019. aastal võttis Tartu Maratonist osa juba üle 7000 inimese.

Maratonijärgne kehakinnitus. Foto: Klubi Tartu Maraton

Esimesed suusad Eestis olid kõik käsitsi valmistatud. Siin on Dünamo suusavabriku suusad Estonia, mille põhjad Tambet Kibal 1980. aasta paiku ise „plastikuga“ kattis. Segu koosnes EPO-liimist ning alumiinium- ja grafiitpulbrist, mis ta kihtide kaupa suusapõhjadele kandis, lihvides iga kihi eraldi üle. Kibal sõitis selliste suuskadega 1980. aastate alguse maratonidel. Foto: ERM A 903:30/ab