Autor: ERMi näituste talituse produtsent Eve Aab. Fotod: Arp Karm.
Millest räägivad 100 aastat vanad postkaardid? Kellele mida. Olgu selleks postitempel, kuupäev, saatja/saaja nimi, trükikoda ja tiraaž või pilt – kõik kannab oma sõnumit.
Võõraid kirju ei ole küll viisakas lugeda, aga mitu inimpõlve tagasi saadetud postkaardid on justkui anonüümsed. Nii peatubki pilk ikka kirjaridadel.
Selle loo peakangelased on kirjad, mis on teele saadetud Vabadussõja aegu ja mis kannavad igaüks isiklikku lugu. Tollane keeleseadmine oli teistsugune, samuti leidub keelekonarusi (nt on k, p, t ja g, b, d koha vahetanud). Aga see ei ole esmatähtis. Need kirjaread on saatnud mehed, kes võitlesid meie riigi ja rahva vabaduse eest!
Hoolimata karmist ajast mõeldi ja kirjutati ka siis elu ilusamast ja helgemast poolest. Tähtis on see, mis on ridade vahel – inimese olemus pole kogu oma tundeskaala rikkuses muutunud. Me soovime ikka, et meid märgatakse, meist hoolitakse ja seda ka välja näidatakse. Me tahame leida ja säilitada suhteid. Tuua ellu särtsu ja sära. Kõigest sellest ja muustki räägib Vabadussõja aastatel saadetud välipost.
ERMi kogus on 696 postkaarti, millest 352 on esitletud virtuaalnäitusel „Aja jälg“ (1.–6. osa).
Hea hulk postkaarte on saadetud neidudele, et tutvust sobitada. Siin on väljavõtted aga vanadest päevalehtedest.
Terwist, Tallinna neiud! Kuidas siis on selle asjaga? Ootame, aga ei tule! Kirjutage siis rutem kui muidu. Kirjutagu ainult need, kelle kirjutamine enam wähem selge on. Kalewlaste malev, 2. rood, Lucifer ja Ko
*
Sõjawäljalt
Kirjutage, piigad peened. Kirjutage neiud noored! Jätke maha memmepojad, taewaliidus targutajad … Kui teie ei usu meie juttu, õnnetus wõib tulla ruttu. Soojemaid terwitusi sõjawäljalt soowides. Adr: 7. jalawäe polk, 3. rood, 2. rühm.
*
Neiud, silmad siia! Wiisakad noored Eesti sõdurid terwitavad kodumaa neiusid ja soow. nendega kirjawahetusse asuda igawuse ära ajamiseks. Adr: 1. Diwiisi tagaw. Pataljon, 4. rood, 1. rühm.
Kaunid Eesti neiud. Uuesti on rahu jutud liikumas. Noort Eesti sõdurid huwitab nüüd enam kui kunagi, diplomaadilist läbirääkimine ühiselu soowides, kodu kaunimate neidudega. Adr: 7. jalawäe polk, 12. rood.
*
Neiud silmad siia! Kauemat aega kodumaalt ära olles igatsen endise lõbusa elu järele. Neiud kirjutage kõik mulle, siis mul lõbu laialt. Hakkan kirje ootama. A. Päästel. Adr: Kuperjanowi partisanide bataljon, 5. rood, 2. rühm.
*
„Eesti sõduri laulud“. Wäike format, pehmes riidest köites. 128 lhk llaulusid, 16 lhk walget paberit. Hind 12 marka. Walged, mustad, punased ja sinised laulud kõik läbisegi. Eesti neiud, pruudid, noorikud, emad, õed, wennad, sõbrad! Iga sõdur on seda wäärt, et temale „Sõduri laulud kingituseks saadate. Pilksel pimel ajal on laul tõesti eluküünlaks. See lauludekogu toob uut waimustust, jõudu, lootust. Nii tehti kaubale reklaami sada aastat tagasi.
Postkaardid olid kunagi sedavõrd olulised, et neid hoiti pikalt alles – tänu sellele ongi need jõudnud meie kogusse. Mine tea, kui paljud sel viisil sobitatud tutvustest ühise eluni viisid. Ja ega tänapäeval käi ju elu teisiti, ainult et postkaardi asemel on suhtlusportaalid.
Väliposti teenistus loodi Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11.01.1919. Postisaadetised kodust rindele maksustati tavalises korras, rindelt koju aga olid need maksuvabad, nii et sõdurpoisid said ilma rahata koju kirju saata. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
Kui templijäljendeid uurida, siis leiab sealt sõna bataljon (pataljon). Ilmselt võeti see kirjapilt Vene kroonust, kust meie ohvitserid teadmisi omandasid (vene k батальон). Kasutati teisigi laensõnu: uulits (улица) – tänav; trotuar (тротуар) – kõnnitee; kalidor (коридор) – koridor jne.
Huvitavat keelekasutust leiab veelgi. Näiteks nakkushaigusi nimetati siis külgehakkavateks haigusteks.
Vaadake vanu postkaarte ERMi virtuaalnäitusel „Aja jälg“ (neid saab seal ka pöörata ja suurendada, et teksti paremini näha).