„Eesti mõistes jätkuvalt haruldane koostöö…“
Autor: Kaari Siemer, ERMi hariduskeskuse juhataja.
2018. aastal sai alguse TÜ Psühhiaatriakliiniku ja Eesti Rahva Muuseumi koostöö, et pakkuda kliinikumi patsientidele mitmekülgset tegevust. Ekskursioonid, töötoad ja muuseumitööd tutvustavad üritused pakkusid suurtele ja väikestele patsientidele vaheldust ning tuge rehabilitatsiooniprotsessis. Kohtusime kaks korda kuus, üks kord ERMis ja teine kliinikumis.
Esimese projektiaasta lõpus olid rahul mõlemad osapooled – koostöö oli vajalik ja rikastav. Muuseum sai väärt kogemuse töös psüühikahäire all kannatavate inimestega, kliinikum aga tõi välja tegevuste positiivse mõju patsientidele. Dr Sven Janno, TÜ psühhiaatriakliiniku juhataja: „Psüühikahäired on valdkond, kus inimene kipub elust välja langema ja ta ei osale tavalises ühiskondlikus elus. Kui muuseumitöötajad kaasavad neid või tutvustavad neile mingit muud maailma, viib see mõtte oma murelt ja häirelt kõrvale. Inimene saab oma suurest murekoormast eemale, vähemalt ajutiseltki.“
Koostööprojekt äratas ka teiste Tartu mäluasutuste tähelepanu ja 2019. aastal oli partnereid juba märksa enam – sellega liitusid Rahvusarhiiv, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Tartu Ülikooli muuseum. Iga muuseum sisustas kaks kuud aastas.
Uurisin möödunud aasta lõpus teistelt mäluasutustelt, kuidas nende projektiaasta möödus. Mis oli lihtne, mis keeruline, mida ette võeti ning kas soovitakse partneritena jätkata? Selgus, et kõikide arvates oli projekt väga vajalik ning koostööd sooviti jätkata.
Eriti südantsoojendav oli Reet Tohvre, TÜ Psühhiaatriakliiniku ülemõe tagasiside: „Koostöö on igati sujunud ja me oleme sellega väga rahul. Mis kõige tähtsam – rahul on patsiendid. Seega, kui teil on vähegi jaksu ja tahtmist, siis jätkame ka uuel aastal. /…/ Selline koostöö on Eesti mõistes haruldane ja me ikka ei jõua teid ära kiita, et olite valmis panustama meie patsientide elukvaliteeti. Nemad kahjuks ei oska või ei julge sageli ennast ja oma vajadusi nähtavaks teha. Olge tuhandest tänatud!“
Liisi Pabstel, Rahvusarhiivi arhiivipedagoog: „See on väga vajalik projekt. Ja ülejäänud maailm liigub üha enam sinnapoole, et muuseum/mäluasutus ei oleks mõeldud ainult traditsiooniliseks kasutamiseks (näituste vaatamine) – otsitakse uusi viise ja vaatenurki, kuidas kollektsioone esitleda. Järjest enam oodatakse meilt, et me aitaks lahendada aktuaalseid probleeme. Ja kindlasti on need ajad möödas, kui leiti, et vaimse tervise probleemiga inimest tuleks hoida kusagil peidus – oluline on ikka, et ta tunneks ennast ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Kultuur saab ja võib aidata inimesi oma probleemidega tegelemisel.“
Kristel Sibul, Tartu Kunstimuuseum, haridusprogrammide kuraator: „Saadud kogemus on huvitav, keerulisi hetki polnud. Vahel tuleb lihtsalt läbi mõelda, kuidas sa juhendajana oma mõtteid väljendad – haigla kontekstis võib lihtsal sõnumil olla pisut teine tähendus.“
Elen Kontkar, TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, loodushariduse spetsialist: „Kliinikumis tegime oshibana’t ehk kunstlilledega kunsti ja muud huvitavat. Muuseumis ja botaanikaaias oli ekskursioon koos mängudega. Töötoa ettevalmistused võtsid küll aega, aga tegevus ise oli üsna lihtne. Suurepärase kunstimeelega inimesed – loodud teosed olid imeilusad.“
Oshibana töötuba. Foto autor Johanna Lehtmets.
Liisi Pabstel, Rahvusarhiiv, arhiivipedagoog: „Kliinikumis sai üks grupp tutvuda meie ühisloomeprojektiga „Vallakohtud“. Näis, et tunni edenedes hakkas teema järjest rohkem huvi pakkuma. Teise grupiga valmistasime samal ajal märkmikku ja rääkisime sellest, mis koht arhiiv on. Ühe laua taga istusid noored neiud, teise ääres vanemad daamid ning kolmanda juures keskealised härrasmehed. Teismelised asusid kohe meisterdamise kallale ja ei vajanud erilist juhendamist. Vanemad daamid olid esialgu pigem kahtleval seisukohal, aga lõpuks tänasid väga südamlikult ja olid rõõmsad. Mehed ei tahtnud esmalt vedu võtta, ent ka neil valmisid siiski märkmikud. /…/ Vahetult pärast jaanipäeva tulid kliinikumi inimesed meile arhiivi külla. Tutvustasime oma uut maja ja lõpetuseks proovisime kätt gooti kirjaga. Siin saime pikemalt arhiivist rääkida ja ringkäigu jooksul tekkis inimestel palju küsimusi.“
Koostöö TÜ Psühhiaatriakliiniku ja Tartu mäluasutuste vahel jätkub 2020. aastal.
