Autor: Tiina Tael, ERMi peaarhivaar.

Paberisse pakitud filmirullid, mõnel aastanumber, mõnel ka veidi teksti, näiteks „Ella juures“, „Mina ja leerilapsed“, „Laanemets Kose-Lükatil“, „Linda Tapal ja Pirital“, „Laulupeost ja Karu kooli oleng“, „ETK“, „Kaansoos“, „Raadiku varrud“ jne. Sellisena sattus tosin aastat tagasi Valdo ja Uno Pilvre negatiivide kogu umbes paarisaja filmirulliga Eesti Rahva Muuseumisse. Filmid vajasid sirutamist, digiteerimist ja kirjeldamist, aga nüüd on 3020 fotot Eesti Muuseumide Veebivärava kaudu huvilistele  kättesaadavad.

Perekond Pilvre fotokogu (ERM Fk 2897) puhul pole täpselt teada, millised on pildistanud Valdo Pilvre (1886–1960) ja millised tema poeg Uno Raimond Pilvre (1927–1991). Tõenäoliselt on varasemad perekonnapildid Valdo tehtud ja tehnikuminoorte, TPI, motokrossi ja meeskoori väljasõitude piltide autor on Uno; pilte on kahe aastakümne jagu (1945– 1965), seega on ka 60. aastate fotod Uno käe alt tulnud. Filmirullide järgi määrasime autoriks ühe või teise, ehkki mõne kaadri filmist võis teha ka teine pereliige.

Fotodel olevad inimesed said mõnevõrra tuttavaks ja me loodame perekonna abil tuvastada teisigi sugulasi-perekonnasõpru ning nende elupaiku. Mõned pildistamiskohad tundsin kergesti ära, teised vajasid natuke peamurdmist ja mõnel puhul pöördusin sotsiaalmeedia poole – sealsetesse gruppidesse on koondunud terased pildidetektiivid, kes aitasid meenutada neid kaugeid aegu, mis legendeerijal elamata.

Järgmise pildi puhul soovisin teada pildistamise kohta. FB-lehe Eesti pildid tuvastamiseks abil hakkas vihjeid tulema alates üleslaadimise esimesest minutist. Tunti ära 1905. aasta veretöö sündmuste monument, mis varem asus Estonia teatri juures ja paiknevat nüüd Rahumäe kalmistul. Märgati ka Pritsumaja torni. Imetleti kaunites kleitides tüdrukuid ja arvati, et tegemist on ikka väga tähtsate inimestega, et värvipilti tehti. Üks kommenteerija tundis aga ära kogu seltskonna: Tallinna Rahandus ja Krediidi Tehnikumi lõpetajad Hinge, Ellen, Milvi, Inna, Malle ja Ivo. Pilt, mille esialgne allkiri oli „Noorte seltskond 1950. aastal Tallinnas“, sai uue allkirja:

Selle pildi puhul tunti esmalt ära mootorratas M-72 ja samuti Vana-Viru tänava nurk Viru tänaval, vihjeks omakorda Tütarlaste Gümnaasiumi nurk.

Esialgsetele andmetele „Tallinn 1953“ sai üsna kiirelt lisa – see olevat pildistatud Skoone bastionil vaatega Tallinna elektrijaamale. Märgati staadioni putkat ja trammiliini posti. Inimesed pildil on praegu veel teadmata.

Pilt äratas palju mälestusi – kes mäletas restorani, kes Regati baari, meenutati armsaid laudu, kõva muusikat ja tantsu, koolilõpupidu… Inimesed tundsid ära ka auto, Moskvitš 401 ning märkasid, et paaril teiselgi pildil, mille olin tuvastamiseks postitanud, on samad tüdrukud.

Eelmiselt fotolt tuttavad neiud juhatasid äraarvajad kiiresti Piritale. Selgitati, et tegemist on Pirita vana kalmistuga, ja märgiti, et taga on Lauba kodumaja.

Tagaplaanil olevad hooned paistsid mullegi Tallinna Rüütli tänava majade moodi ja taga näis kõrguvat Nevski katedraal, ent üllatusi pakkus karu. Selgus, et Harju tänava haljasalal oli Anton Starkopfi skulptuur „Karu“, mis praegu asuvat Tallinna loomaaias. Muidugi märgati ka pildil olevate meeste sarnasust Kaljo Kiisa ja Enn Vetemaaga, aga kas nad tõesti on pildil või on need seal lihtsalt fotograafi sõbrad, on praegu teadmata.

Mõni koht on aga aastatega nii palju muutunud, et oma peaga mõeldes oleks Kalamaja kandis ummikusse sattunud.  Õnneks oli abi FBst: kes tundis ära tädi maja Lennuki tänaval; kellele oli tuttav Kaasani kirikut ümbritsenud aed väravaga – selgus, et ongi hoopis Kaasani kiriku esine plats Sibulakülas. Tänapäevast Liivalaia tänavat on raske ära tunda inimesel, kes pole tallinlane.

Järgmise foto asukoha oletasin ise ühe majanumbrit kajastava foto kaudu samalt filmirullilt. Aga et kinnitust saada, esitasin küsimuse siiski suurele ringile. Nii oligi, torn on praegugi alles, rohelusse mattunud tänavaääred peidavad olulisi detaile, kuigi ka palju on muutunud. Vasakule jäävas majas tundis üks arvaja ära hoone Tatari 49 / J. Sihvri (Vana-Lõuna) 1, mis olevat lammutatud 1980. aastate keskel. Välisvoodri mahavõtmisel oli välja tulnud plakat umbes 1905. aastast, mis keelas avalikud kogunemised. Äramärkimist leidis ka automark Pobeda.

Mõnel pildil jäi aga koht esialgu täpsemalt tuvastamata. Teravsilmad märkasid tuletõrjeatribuutikat ning oletasid, et pilt on ehk tehtud mõne tuletõrjeharjutusplatsi lähedal. Samuti oletati, et tegemist on Kopli kaubajaama mineva raudteeäärega, märgati ka kraana nokka, mis võib viidata sadamale.

Ka järgmise pildi puhul ei julge kohta praegu veel kindlalt öelda. Oletati, et see on vaade Luise tänava tagaaiast Wismari staadionile ja haiglale. Arvaja sai pidepunkti posti otsas oleva kõlari või lambi abil ning arvas, et seal asus Spartaki staadion.

Selle pildi puhul tunti esmalt ära Moskvitš M400-422, ent pildistamiskoha määramisel üksmeelt ei leitud. Oletati Kadriorgu või Kalamaja kanti, Tatari ja Magasini tänavat, Köie tänavat, Juhkentali agulit ja hoopistükkis Filosoofi tänavat Tartus. Nii sai pilt esialgu anonüümse pealkirja „Pilvred automatkal“ (foto on esimene või viimane kaader 1958. aasta Karjala reisilt).

Siseruumide tuvastamine oli keerulisem. Mitmed restorani või kohviku sisevaated jäid tuvastamata, ent järgmise foto aadressiks määrati kiiresti Vene 2 ehk „Viru lakk“

Selle pildi puhul asupaiga kohta pakkumisi ei tulnud.

Järgmise pildi tuvastamisel oli eksitav info negatiivirullil – „1957 Meeskoor Tartus“. Kahtlusele, et see rong pole siiski Tartus, saime kärmelt kinnitust. Kohe märgati elektriliine ja Kalinini  tehase raudteeäärset korpust.

Järgmise kahe pildi eelinfo filmirullilt oli „1956? Isa Telegraafi töötajatega laeval“. Põnev! Kust ja kuhu siis laevareis toimus? Vihje (esimesel pildil) on „Lermontov“, aga mõistatamine tekitas isegi FBs vastakaid arvamusi. Teati, et „Lermontov“ oli Tartu laev, ja oletati, et äkki on see hoopis Pihkvas; meenutati Värskasse sõitu selle laevaga, samuti olevat sellenimeline laev sõitnud millalgi Virtsu-Kuivastu liinil, kuniks ühelt arvajalt saime viite, et laev sõitis 1958. aasta paiku sadamast Piritale. Nii lihtne see oligi! Kinnituse, et tegemist on Tallinnaga, andis teine pilt, kus arvajad tundsid ära Ohvitseride maja pargi, ja nii sai paar teistki praeguse Kanuti aia pilti juba täpsema asupaiga.

Seda pilti vaadates ei tahtnud hästi uskuda filmirullile kirjutatud infot „1958 Tootsi“ – ainuke Tootsiga seonduv oli sellelt filmilt Palamuse koolimaja (ERM Fk 2897:1607) ja seegi tegelaskuju, mitte koha järgi. Tartlasena piinlik tunnistada, aga Kreutzwaldi tänavat esimese hooga ise ära ei tundnud.

Kui kõrvalolev kaader filmilindil on Tartu Pargi hotellist, siis võib järgminegi ehk Tartust või selle ümbrusest olla. Tekkel viitab nagu ka Tartule, aga mis luuk? Mõistatajad pakkusid Aruküla koopaid ja pildistamise suunda Raadi mõisale või veidi vasakule, samuti meenutati, et betoonkast valati ehk 1960. aastatel.

Praegune Tallinna-Tartu maanteel liikuja jääks tõenäoliselt selle teeplaaniga hätta, kui tal pole just ajaloolist mälu ja ei meenu raudteeülesõidu valveputka, mis jäi Tartust tulles paremale. Seda, et seal on Mäo, võib oletada teeplaanilt, kuid üllatav on sein, millele teeplaan on joonistatud.

Selle pildi puhul natuke kahtlesin, kas see on tehtud ikka Eestis. Pildil jäädvustatud inimesed ei olnud tuttavad teistelt kaadritelt ja kuna Pilvred tegid palju pilte ka automatkadelt, oligi eksitaja platsis. Samas, kuna ülejäänud filmil olid perekondlikud olengud, oli suurem tõenäosus, et pildistatud on see ikka Eestis. Esimene pakkumine oli kiire tulema: Keila-Joa. Viidati torniga hoonele, mis osutus Keila-Joa mõisa köögiks.

Elavaim arutelu tekkis selle pildiga. Suurima imestuse pälvis tõik, et see uskumatult hea kvaliteediga pilt on 1950. aastatest. Pakkumise, kas tegemist on Pirita, Kloogaranna või Vääna-Jõesuuga, võitis Pirita. Postitati ridamisi pilte Pirita rannahoonega. Kommenteerijale tuli meelde ka Ilmi Kolla luuletus „Minu kallima auto“, mis algab ridadega:

„Minu sõbral nüüd on oma masin,

Leningradis ise ostmas käis.

„Moskvitš“ on ju üsna tore asi,

Sobib olla veidi ennast täis…“

Tekkis ka küsimus, kes on pildil. Mina tunnen teda Tihkanina, nii oli filmirullipakendile märgitud. Tõenäoliselt oli ta Uno Pilvre hea sõber, sest filmilindile on jäädvustatud ka tema portreepilt, pilte koosviibimistelt ning terve filmilint on tema pulmadest.

Selle 1946. aastal pildistatud noorte seltskonna paigutasid agarad pildiuurijad Nelijärvele ning tundsid ära praeguse Pääsu villa, mis oli 1938. aastal ehitatud Turistide Koduks ning kujunes populaarseks suvituskohaks. Ka teised Nelijärve pildid olid äraarvajatele tuttavad.

Negatiivide hulgas oli ka paar filmirulli, mida pole tõenäoliselt pildistanud Pilvred, sellele oli kirjutatud „vanaaegne Juku film“ ning foto tuvastamisel ajas inimesi segadusse see, et see oli tagurpidi pööratud. Juhtumisi avastati, et sama foto on ka Kolga muuseumis, ning pilti sattus kommenteerima inimene, kes tundis ära oma kodu Paju talu Hirvlis.

Samuti on kaheldav Sindi paisu ja hüdroelektrijaama ehitusega seotud fotode autorlus, pigem näivad need ümberpildistused kas huvi või uurimustöö tõttu.

Kasutan nüüd ka ERMi blogi piltide tuvastamisel. Kui avastate veebiväravas kogu tähisega ERM Fk 2897 (tähis kirjutage numbriosa reale) tuttavaid paiku, sündmusi või inimesi, siis andke ikka muuseumile teada – me teeme andmebaasis parandused.