Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Neli kümnendit kestnud teadlasetee jooksul Eesti Rahva Muuseumis põlistas Aino Voolmaa ennast Eesti kultuurilukku rahvarõivauurijana ning tunnustatud nõustajana. Tükike tema elutööst on jäädvustunud nendes tuhandetes rahvarõivakostüümides, mida kannavad lauljad ja tantsijad meie suurtel pidudel. 5. oktoobril 2020 on Aino Voolmaa 100. sünniaastapäev! Meenutame üht tahku tema…
Karin Leivategija, ERMi teadur-kuraator. Juuli alguses leidis Lissabonis aset (virtuaal)konverents, mille keskmes olid ööajaga seotud teemad. Ööaja uurimine on populaarsust kogunud just viimastel aastatel, üheks põhjuseks usutavasti asjaolu, et linnastunud rahvastik on enneolematu intensiivsusega hakanud tegevusväljana kasutama öist aega. Arheoloog Nancy Gonlin tõi oma ettekandes[1] välja, et oleme inimestena esiteks tugevalt linnastunud liik – Homo…
Autor: Ester Bardone, TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia lektor Viimase kümnekonna aastaga on kitsepidamise talusid ja kitsetooteid, eriti mitut sorti juustu, Eestis üha juurde tulnud. Kodukits pälvis sel suvel ka muuseumide tähelepanu: ERMi rahvakultuuri keskuses on üleval USA päritolu Nichole Michelle (Pono) Weimeri fotonäitus „Kitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted“, mis kujutab…
Tekst: ERMi vanemteadur Anu Kannike. September on Eesti toidu kuu ja seega toidusõprade kuldaeg: kõikjal korraldatakse kohalikke maitseid tutvustavaid festivale, turupäevi ja söömaaegu. ERM tähistab koos hea koostööpartneri Nooda OÜ-ga Saaremaalt toidupärandi pidu värske ühisloominguga, raamatuga „Laimjala muistsed maitsed“. Tegu pole tavapärase piirkondliku retseptikogumikuga, kuigi huviline saab välja uurida, mis on tutt ja nott, runnakad…
Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. ERMi külastajad on ehk tähele pannud, et aeg-ajalt veereb muuseumis ratastel luukere, kahvatul luisel näol igikestev irve. Koolilastele on selline tegelane väga tuttav Kondi-Robertina, kes aitab bioloogia- ja terviseõpetuse tundides juttu inimluudest selgemaks teha. Aga kuidas on lood ERMis? Siin ei toimu ometi anatoomia tunde? Eesti Rahva Muuseum, ehkki inimestega tihedalt…
Tekst ja restaureerimistöö: Mariliis Vaks. 2017. aasta suvel korrastasime konserveerimisosakonna välitööde raames koos Indrek Tirruli, Roland Suitsu ja Karl-Erik Hiiemaaga ERMi Heimtali muuseumi kogusse kuuluvaid puidust ja metallist esemeid. Sellest said alguse mitmed pikemad tööprojektid: praeguseks on korda tehtud paljud muusemihoone interjööris kasutusel olevad mööbliesemed ning restaureeritud kaks algupärast koolimaja siseust. Selles blogiloos räägin lähemalt…
Alar Karis, ERMi direktor. Paar aastat tagasi avaldas maestro Neeme Järvi rahulolematust, et Eesti Rahva Muuseum ehitati kuhugi Tartu taha jäätmaale – ebamugavasse paika, kuhu tema oma vanuses kunagi ei lähe. Nii mõnegi tallinlase jaoks lõppebki Eesti mõnikümmend kilomeetrit pealinnast lõunas, Kose kandis. Olgu pealinna rahvaga kuidas on, siin kunagise Liivimaa kubermangu aladel oleme selliste…
Intervjueerib ERMi produtsent Eve Aab, vastab Roman Matkiewicz. ERMi kõige värskem postiajaloo virtuaalnäitus viib meid tuletornide maailma ja kutsub kõiki sel suvel Eestis puhates neid külastama. Roman Matkiewicz on kujundanud tuletornide margisarja juba 25 aastat ja on üks vähestest margikunstnikest, kes joonistab visandi valmis kohapeal. Roman on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal.…
Autor: ERMi kuraator Liisi Jääts. Kui ajas tagasi vaadata, siis tundub, et metsikult kasvavaid taimi on Eestis toiduks tarvitatud kahel viisil: vaesem rahvas on neid söönud pigem toidunappuse tõttu, jõukam aga toidu mitmekesistamiseks ja tervistava toime pärast. Talurahvas korjas söödavaid lehti ja varsi kevadel ning varasuvel, mil eelmise aasta peenra- ja põllumaa saak oli otsas…
Autor: ERMi teadur Svetlana Karm. Fototöötlus: Arp Karm. Toidukultuuri ja toidupärandi vastu on etnoloogid alati huvi tundnud. Toitu on koos rõivaste ja ehitistega nimetatud ka materiaalse kultuuri (sh nõukogude etnograafia) kolmeks tugisambaks. ERMi etnograafilises arhiivis (EA) leidub palju soomeugrilaste toidu kirjeldusi, mille aluseks on kohapeal tehtud küsitlused või vaatlused. See blogilugu keskendub aga etnoloogide välitööpäevikutele, mis…