Esemed ja allikad. Ühe jalgratta lugu

Tiina Tael, peaarhivaar Igal muuseumis oleval esemel on oma lugu – tõsi, mõne asja andmed on väga napid, kuid enamasti on ikkagi teada, kelle käest ja kust kohast on ese kogutud. Need andmed pannakse kirja korjamispäevikutesse (lühend k/r) ja vastuvõtuaktidesse (v/a). Kui on võimalik, siis jäädvustatakse ka eseme saamislugu: kes, millal ja kus on eseme…

Kes see kõnnib kõrta mööda, astub aia ääri mööda?

Tekst: Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist Fotod: Arp Karm, fotograaf / ERM Tänasest said avapaugu 2019. aasta Riigikogu valimised – algas elektrooniline hääletamine ja eelhääletamine. Valijate nimekirjad on lukus, poliitiline välireklaam on keelatud ja debatid eri kanalites käivad. Samuti kohtab avalikus ruumis või koduukse taga avala naeratusega kandidaate, kes jagavad möödujatele head-paremat. ERM kogub ja talletab…

“Truu puhas süda ilma peal on kõige kallim wara”

Eve Aab, produtsent Helve Schasmin, koguhoidja Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist Ehkki paavst Gelasius nimetas 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks juba 496. aastal, jõudis sõbrapäev Eestisse tähtpäevana alles 1980ndate lõpul Soomest. Armastusavalduste saatmine posti teel pole aga aega ega tähtpäeva põhjuseks küsinud. Allpool armuavaldusi – mõni kelmikam, mõni lüüriline – Vabadussõja päevilt. Neiu Adele!…

Ja siis hüüti esimene proosit! Sada aastat Eesti sünnipäevi

Tekst: Anu Kannike, teadur Lõhe, suitsuangerjas, terve põrsapõngerjas. Suitsusingid, kanasalat, keedusingid, peedisalat, vähjakaelad, kanasalat. Silgud marineeritud, võrratult garneeritud… Nõnda algas naabri sünnipäev (Olaf Kopvillem, „Klunker“) Talurahva elus olid tähtsad kollektiivsed tähtpäevad ja peod, moodsas maailmas aga pöördus tähelepanu üksikinimese elukaarele. 20. sajandi algusest hakati laiemalt tähistama nii sünnipäevi, pulma-aastapäevi kui ka tööjuubeleid. Veel 1920. aastatel…

Elada nagu siga kartuhvliaias

Tekst: Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist Täna algab Hiina kalendri kaheteistkümnendale ehk viimasele tähemärgile pühendatud Kollase Maa Sea aasta. Siga on väga olulisel kohal ka eestlaste rahvapärimuses, alustades seaohvrist ja viljakuse sümbolist ning lõpetades rahvaravi ja heledahäälsete sigu kutsuvate taluperenaistega kirjandusklassikas. Keegi ei taha „põrsast kotis osta“ ega olla iseloomustatud kui „paha siga, mitu viga“. Kõva…

Esemekogu dialoog arhiiviga: Kalju Konsin vanavara kogumas

Maire Kuningas, koguhoidja Tiina Tael, peaarhivaar 23. jaanuaril tähistas oma 90. sünnipäeva ERMi endine teadussekretär Kalju Konsin. ERMis (toona Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum) töötas ta aastatel 1960-1983, esmalt teadusliku töötajana, alates 1976. aastast teadussekretärina. 24 tööaastast on arhiivis 24 köidet ekspeditsioonidel kogutud teatmematerjali, 22 välitööpäevikut, üle 2200 foto ning hulgaliselt esemeid. Seekordne blogilugu on sündinud…

Killuke Rootsi eestlaste argielu ERMi kogudes

Kaamera: Maris Siilats, koguhoidja ja Ange Vosman, vanemkoguhoidja Montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja Tekst: Siret Saar, koguhoidja Essees „Lugemissoovitus“ („Ilmavallas II“) meenutab Hannes Varblane seika, kuidas Linnart Mäll oli talle öelnud: „Varblane, sa loed kaasaegset kirjandust, äkki loed sa ajalehti ka?! Lugeda tuleb ainult klassikat, põhitekste.“ „Mõnes mõttes oli tal õigus. /—/Aga ma kahjuks elan selles…

Rõõm rõivaist

Tekst: Reet Piiri, kuraator ja rahvarõivaste valmistajate kooli juhendaja Fotod: Anu Ansu ja Berta Vosman, fotograafid Rahvarõivaste valmistajate kool Eesti Rahva Muuseumis saatis19. jaanuaril teele seitsmenda lennu. Kool töötab koostöös Rahvakultuuri Keskusega. Kahe aasta jooksul käiakse koos üks kord kuus, laupäev-pühapäev. Iga kostüüm, mis siin koolis valmib, on individuaalne. Esimesel kokkusaamisel tutvutaksegi muusemi kogudes olevate…

Mehed soomusrongidel

Tekst: Kristjan Raba, näituste juht Sügisel, pilvisel novembrikuu lõpu päeva 1918. a, kraamisin oma vähesed sõjamehe kimpsud-kompsud kokku, majaperemehele aida, viimase teadmata sinna hoovi maa sisse peidetud nagaani revolvri ja oma vintpüssi ühes ühesaja kahekümne padruniga tagavara kaasa võttes, suundusin ema saatel Viljandi linnas raudteejaama, et öise rongiga Tallinna sõita. Jaamas enne lahkumist emakene ütles…

Pesupesemine kontoriliimiga

Tekst: Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja Fotod: Arp Karm, fotograaf Leidsin ema raamaturiiulist toreda raamatu – L. Lints, S. Masso, D. Moor, A. Reiman, I. Savi „Perenaise käsiraamat“, Tallinn 1960. Raamatus on neli teemaplokki: I osa „Toitumise füsioloogilised alused“, II osa „Toiduained ja nende toiduks kasutamine“, III osa „Kodu ja rõivaste korrashoid“, IV osa „Kodune…