Tekst: Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist

Täna algab Hiina kalendri kaheteistkümnendale ehk viimasele tähemärgile pühendatud Kollase Maa Sea aasta.

Siga on väga olulisel kohal ka eestlaste rahvapärimuses, alustades seaohvrist ja viljakuse sümbolist ning lõpetades rahvaravi ja heledahäälsete sigu kutsuvate taluperenaistega kirjandusklassikas. Keegi ei taha „põrsast kotis osta“ ega olla iseloomustatud kui „paha siga, mitu viga“. Kõva kisa meenutab “siga aia vahel” ning kui „siga lendab“, on ilmselt käes 1. aprill.

Avan kodusea rolli eestlaste elus ja folklooris põhjalikumalt rahvaluuleteadlase Matthias Johann Eiseni ja folkloristi Marju Kõivupuu kirjutiste abil.

Seaohver

Seaohvrit ohverdati vististi palju. Iseäranis hästi hoidsid seaohvrid endid alal ristiusu ajal. Ristiusk õpetas uusi kristlasi karja-, nimelt sigadekaitsjat Antoniust austama. Antoniuse auks ehitati siin ja seal kabeleid. Mungad nägid heameelega, et rahvas tõi kabelitesse sigu ohvriks. Rahvas ohverdas sigu õieti vanadele jumalatele; mungad nimetasid ohvrisaajat pühaks Antoniuseks, kellest rahvasuu hiljem Tõnise, Tõnni tegi. Sigade ohverdamisest enestele kasu lootes, kihutasid mungad inimesi just taga põrsaid ohverdama. Viljandis näiteks kasvatasid isegi mungad kangesti sigu, muidugi mitte ohverdamiseks, vaid söömiseks Antoniuse auks. Antoniuse mungad arstisid peale muu sealihaga pidalitõbe. (Eisen 1996: 34)

Siga toidulaual

Tõnisepäeva ohverdamiskombed on endid osalt meie päevini alal hoidnud; vähemalt tuletvad need kombed endist ohverdamist meelde. Laialt on rahva seas viisiks tõnisepäeval siga tappa. Seda siga ei ohverdata ometi enam katoliiklaste Tõnisele ega vanade eestlaste karjajumalale, vaid see ohver langeb pererahvale enesele toiduks. […]

Vastlapäeval võetakse seajalad käsile. […] Seajalgade kondid viidi sealauta, visati nurka ja öeldi emisele: „Tee mulle nii mitu poega kui siin konte!“ […] Seasaba hoidis perenaine kuni jüripäevani, Võrumaal kuni odrakülvi ajani. Odrakülvi ajaks keetis ta saba ära ja söötise peremehele, lootes, et siis odrapead nii tugevad kasvavad kui seasaba. […]

Muiste ohverdati põhjamaal jõuluajal igal pool sigu, nimelt Freyale orikaid, keda lepitusorikateks kutsutakse. […] Vaesemad inimesed ohverdasid tõelise orika puudumisel sümboolse orika, leivast tehtu. Seda jõuluorikat tuntakse enamasti igal pool Eestis; vähemalt saartelt, Läänest, Harjust ja Järvast olen ta jälgi leidnud. […] Teisal ei nimetatud iseäralikku jõululeiba jõuluorikaks, vaid lihtsalt jõulukakuks, nimelt seal, kus jõuluorika nimi tundmata. Kuid jõulukakulegi katsutakse tihti sea kuju anda: taignale pistetakse sõrmega „silmad pähe“, käsi kujundab silmade juures pätsi otsa teravaks ninaks, teeb kaks jalga alla, lühidalt, perenaine katsub kakule võimalikult sea väljanägemise anda. Uuel aastal viiakse jõuluorikas lauta ja antakse sellest natuke igale loomale. (Eisen 1996: 35-37)

Siga folklooris ja legendides

Siga sümboliseeris viljakust ja õnne. Naistel, kes ei jäänud lapseootele, soovitati juua seapiima. Ja küllap paljudel meist on kodus vanu jõulupostkaarte, millel on kujutatud rõõmsa näoga siga või põrsas, neljaleheline ristikhein suunurgas, all jõulutervitus. […]

Sea kohta kasutatakse kõnekeeles tihtipeale väljendit „vend Oskar“. Legendide põhjal võibki väita, et siga on inimesest loodud, ja sellised pärimuslood põhjendavad omal kombel, miks mõned rahvad usulistel põhjustel sealiha ei söö, miks siga on roojane. […]

Et emisel sünniks palju põrsaid, tuli sõnnikuvedamise ajal sea pesa tervelt ära võtta ja pärast jälle tervel lauta viia. Kui pesa viib sisse meesterahvas, sõnnivad enamjaolt kuldid, kui naisterahvas – emised. Muuseas, sea pesa on väga korralik ja puhas ning me teeme kindlasti seale liiga, kui võrdleme kellegi korratut elamist seapesaga. (Kõivupuu 2017: 175-176)

Sea kosumine

Usuti, et külast põrsast tuues ei tohi kotisuud kinni siduda – muidu põrsas pärast enam ei söö. Kodus tõsteti põrsas kotiga ahjukummile, et ta hästi suureks kasvaks. Külast toodud põrsast ei tohtinud kellelegi näidata, et kuri silm loomast üle ei käiks. Põrsaid on peetud kurjale silmale eriliselt vastuvõtlikuks. […]

Tähtis on seegi, et sead hästi sööks ja kosuks. Selleks on seasulgu visatud rästik – siga rapib ta ära ja pistab mõnuga nahka. Usuti, et sead hakkavad hästi sööma ka mitmesuguste maagiliste toimingute mõjul. Näiteks otsiti kolm värsket mutimullahunnikut, võeti igast hunnikust kolm näputäit mulda, toodi koju, võeti kolme näpuga kolm korda soola, segati mullaga, loeti ühe hingega kolm korda issameie peale, tehti vasaku käe nimetissõrmega üheksa ringi vastupäeva ümber mulla, mullast tehti seaküna alla kolm risti, küna pandi jälle paigale ja söök künasse, söögi peale tehti mullast jälle kolm risti – ja siga hakkab hästi sööma. Kui põrsas ei söönud, tuli ta kolm korda mustast särgist läbi ajada. Nuumale soovitati siga panna laupäeval – siis võtab ta hästi kaalus juurde. (Kõivupuu 2017: 177-178)

Siga rahvameditsiinis

Eestlasele on läbi aegade kõige kergemini kättesaadav loomne rasv kodusea rasv või seapekk. Sellest on keedetud erinevaid ravisalve ning seda on kasutatud ka nn mütoloogiliste haiguste,  näiteks maa-aluste raviks. […] Searasva baasil keedetud salvid on rahvaravis populaarsed ka tänapäeval. Üks sellised ravisalve on kodus valmistatud saialillesalv. (Kõivupuu 2017: 296)

---

Luban endal lõpetuseks fantaseerida, et kui eesti vanarahvas kirjutanuks mõne tänapäeval ilmuva päevalehe veergudel algavaks sea-aastaks ennustust, võinuks see olla ehk midagi säärast…!?

Mida toob Kollase Maa Sea aasta?

Töö ja karjäär
Peenem olla siga kui mõni saks. Pea meeles, et esmaspäevase töö sööb siga ära. Ei ole viga, kui peremees siga, aga kui sulane siga, siis palju viga.

Raha ja edu
Teadagi, et siga sööb sitke varanduse. Kuid kuidas siga söödad, nõnda siga ka kasvab.

Armastus ja suhted
Abielumees on õnnelik, kui toimetab teadmise järgi, et iga mees on oma naise siga: sööb ära kõik lobid, mis naine teeb. Vallalistel meestel tasub silmas pidada, et naist tuleb võtta argipäeval: siga pestakse mõnikord pühapäevakski puhtaks. Abielunaistel tuleb valvas olla — kui siga rukkis õpib käima, ega ta siis enam karjas seisa. Neidudel tasub aga meeles pidada, et üleannetu poiss ja pahur siga — need teevad alati pahandust.

Loe, mida toob sinu jaoks kaasa uue loomamärgi aasta!

Jäär
Kui siga enne jüripäeva mudas aeleb, tulla külm kevade.

Sõnn
Paha siga, parem õnn.

Kaksikud
Ei aiasiga tea, mis õueseale tarvis on.

Vähk
Siga ja sepp on üks: siga teeb sita, sepp teeb raua uueks.

Lõvi
Näljane siga sööb õhtul kah.

Neitsi
Ära viska pärleid sigade ette.

Kaalud
Kuidas siga, nõnda küna.

Skorpion
Iga siga oma soo poolt.

Ambur
Raha peab taskus olema, muidu ei lähe siga tee päält kõrvale.

Kaljukits
Üks siga teise tööd ei tusti.

Veevalaja
Kikas kell, siga ajaraamat.

Kalad
Vaga siga otsib sügavad juured üles.

---

Kasutatud allikad

Eisen, Matthias Johann 1996 [1920]. Esivanemate ohverdamised. Tallinn: Mats

Kõivupuu, Marju 2017. Loomad eestlaste elus ja folklooris. Tallinn: Tänapäev

Eesti vanasõnade andmebaas (kasutatud 04.02.2019)