Maire Kuningas, koguhoidja
Tiina Tael, peaarhivaar
23. jaanuaril tähistas oma 90. sünnipäeva ERMi endine teadussekretär Kalju Konsin.
Foto: Merylin Suve, 2007. ERM Fk 2911:483
ERMis (toona Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum) töötas ta aastatel 1960-1983, esmalt teadusliku töötajana, alates 1976. aastast teadussekretärina. 24 tööaastast on arhiivis 24 köidet ekspeditsioonidel kogutud teatmematerjali, 22 välitööpäevikut, üle 2200 foto ning hulgaliselt esemeid.
Seekordne blogilugu on sündinud nii, et Maire otsis esemekogust mõned esemed ja Tiina vaatas arhiivist ja fotokogust, mis nende esemete annetajatest kirja on pandud. Vaatlesime aastaid 1960–1965.
Nissi, Hageri, Rapla ja Märjamaa, 1960
Kolmapäeval, 8. juunil
Täna siis jõudsime õnnelikult Mustu külla, mida oli juba varem meile korduvalt soovitatud. [—] Lõviosa sellest päevast kulutasime vanale „Matsu“ talule, kus praegu elab sovhoosi brigadir Oskar Palumetsa perekond. Samas elab ka küla vanim elanik, peremehe isa õde, Tiina Voolmann, kes on 91 a. vana. Matsu talu suur vahelikuga ait (kolm aidaruumi + vahelik) sisaldas endas mõndagi huvitavat meie jaoks. Aidas seisavad neil veel vanad kirstud, puuastjad, õlleankrud jne. Ühes aidas magasid suvel peremehe noored pojad (koolilapsed), kes oma voodiasemed olid katnud vanade tekkidega nagu telgiga, et sääsed ligi ei pääseks. Eht tänapäevalikku elulaadi selles arhailises aidas esindasid voodi kohale ülesriputatud kõrvaklapid. Nende abil kuulasid poisid dedektori vahendusel muusikat. Peremees Oskar Palumets oli meeleldi nõus loovutama meile terve rea esemeid nagu õlleastja, leivaastja, vikati, võsavikati, rehesarja jne. Tiina Voolmannilt saime mõningaid rõivaesemeid, nagu naiste särk, põll, pottmüts, naiste tasku jne. Hoolimata kõrgest vanusest mäletab Tiina Voolmann hästi oma noorusaega. Teatud määral segab vestlemist nõrgenenud kuulmine. Muidu o vanainimese tervis üsna korras ja ta saab veel edukalt lapsehälli juures valvet pidada. Paar aastat tagasi oli ta veel isegi kindaid ja sokke kudunud. Brigadiri abikaasa Alide Palumets pakkus meile ka lõunaleiba – saia ja külma piima, mis tühja kõhuga haruldaselt hästi maitses. (ERM TA 479:10–13).
ERM A 565: 331 talusilt. Nissi khk, Murtu küla, Matso talu, valmistanud Jüri Pressmann. Üleandja Oskar Palumets. Arvatavasti 1877. aastast pärit, millal maja valminud. Redeli kujutus näitab seda, et tulekahju korral tuli sellel talul anda redel tuletõrjujaile. Igal talul tuli anda nii oma tööriist- ämber, kirves jne.
Neljapäeval, 9. juunil
Seekord võtsime vaatluse alla Rahula küla. [—] Pikemat tegevust leidsime Vainu talus, kus elab kaks venda, mõlemad vanapoisid. Üks neist on sepp ja puutöömees, teine mesipuude pidaja. [—] Mõlemad vennad olid lahked jutustama ja ka esemeid nad ei keelanud. Et see oli kunagi suur talu, siis seal ka ühteteist leidus. (ERM TA 479:14–15).
ERM A 565:357 pink, lapse hoidmiseks. Nissi khk, Rahula küla, Vainu talu, valmistanud sepp-pillimees Tõnis Harjeks 1900. aastal. Kasutatud väikeste laste hoidmiseks, kui perenaisel polnud aega nende järele vaadata, viimati kasutatud 1930 aastal. Siin külas ka teistes peredes kasutusel olnud.
06.06-02.07.1960. aastal ekspeditsioon Nissi, Hageri, Rapla ja Märjamaa kihelkonda, reisikaaslaseks Arved Luts. Kogutud muuseumisse: esemed A 565:314-570 (korjamisraamat, k/r 10), arhiivis Kalju Konsini kogutud teatmematerjal on EAp 300 EA 75:1/7-166, välitööpäevik TA 479, pildistused Fk 1307:1-76.
Vigala, 1961
Reedel, 9. juunil
Õhtul teeme veel väikese reisi Tiduvere külla. H. Põllusmaa on meiega kaasas viimast päeva. Tiduveres oli meile juhatatud ühte vanainimest. Arvati, et temal võib olla vanaaegseid rõivaesemeid. Saame temalt osta ühe vanaaegse saaniteki. (ERM TA 516:20).
ERm A 566:318 sängitekk. Vigala khk, Tammeoru talu, Tiduvere, üleandja Meeta Tulvik. Valmistatud 1921. aastal Vigala khk. „Kasutati magamistekiks.“
Laupäeval, 10. juunil
Meie tänases tööplaanis oli Avaste küla.[—] Meistrimeestest leiame Otsa talus vana sepa ja meistrimehe Jaan Hattu (71 a), kes meeleldi näitab mitmesuguseid omameisterdatud tööriistu ja masinaid, nagu linamasinat, viljapeksumasinat, treipinki, saeraami, pöörlevat riidenagi jne. Samas talus elaval peremehe õel Kai Hattul (75 a v.) on rohkesti vanaaegseid tekstiiliesemeid (vaibad, seelikud, käterätid jne.). Saame loa neid pildistada. Müüa ega kinkida ta neid aga ei taha. Lõpuks õnnestub mul siiski osta üks kindapaar ja saada kingiks käterätik. (ERM TA 516:22–24).
ERM A 566:331 ab kindad. Vigala khk, Avaste küla, Otsa talu. Muuseumile kinkinud Kai Hattu (sünd. 1886). “Ohvrikirstu kiri. Pulma ajal velledele ja ajumeestele müüdud. Pruudile korjati nii raha.”
ERM A 566:332 silmanarts, käterätt. Vigala khk, Avaste küla Otsa talu. Valmistanud Kai Hattu 1906 aastal Vigala khk. „ Sõlmitud pitsiga. Kai Hattu on sõlminud narmaspitsiga käterätikuid ka naabritele.“
Reedel, 23. juunil
Naravere küla Jakobi talus valmistuti tänaõhtuse jaanilaupäeva pühitsemise vastu. Avaras rehetoas valmistasid kolhoosinaised võileibu. Kambrisse kaeti valgete linadega kolme pikka söögilauda. Kirjatud õllekann oli likku pandud ja aidas kraejalgadel oli 7-8 õlleankrut. Siin pidutseb täna, homme ja ülehomme Vigala kolhoosi III brigaad. Enne kui asusime vanavara ülevaatusele, pakuti ringi vahutavat õllekappa.
Peres on praegu kaks vana aita, otsast sissekäiguga. Vanim neist on kirvetöö. Siit saime huvitavaid esemeid: vana kandle aastaarvuga 1818, küünlaküübi „1803“, viljamõõdu 1859, küünlalühtri, mida kasutatud viimati vanaisa kuldpulma ajal 1913 a., soorajad, pulmakulbi jne.
Perenaine Linda Keller 36 a. vana kasvatab oma 5 tütart, õmbleb ja koob telgedel. Praegu on kandrutelgedel põrandavaip, mille koeks kasutatud värvitud marliribasid, muster on „Kunst ja Kodu“ järele. Lahkelt kingib ta muuseumile oma valmistatud padjakatte. Tütar Liidia 10 a. vana ei taha ka emast maha jääda ja ulatab enese tikitud nukupadja. Jalgrattaid kõrval ajades liikusime oma järjekordse vanavarakoormaga rahvamaja juurde. (ERM TA 516:67–69)
A 566:517 küünlalühter. Vigala khk, Naravere küla, Jakobi talu, üleandja Linda Keller. „ Vanaisa kuldpulma lühter. Vanaisa oli sündinud 1843 aastal, kuldpulm oli 1913. aasta novembris.“
Etnograafiamuuseumi töötajad Lehti ja Kalju Konsin välitöödel 1961. Vigala khk, Naravere k. Foto Lehti Konsin, 1961. ERM Fk 1310:241
Kogumistegevus 06.06-02.07.1961 Vigala kihelkonda on kajastatud ERMi kogudes: esemed A 566:233-543 (k/r 21), teatmematerjal EAp 320 EA 80:1/8-189, päevik TA 516, K. Konsini fotod Fk 1307:156-300 ning reisikaaslase Lehti Konsini (K. Konsini õde töödas muuseumis tekstiilirestauraatorina) fotod ERM Fk 1310:122-271. Ekspeditsioonil kogutud fotod, sh Vigala fotograaf Madis Rukki fotokogu Fk 1347:1–111.
Karula, 1962
12. juuni (Teisipäev)
Karula mõisa lähedal külastan Kõrgemäe talu. Olin siia lubanud tulla kindakirju joonistama. Ostan siit ühe paari huvitavaid kõrdmaolisi kindaid. Lahke perenaine Minna Kase (70 a) pakub mulle ka maitsvat klimbi-kartuli suppi. (ERM TA 528:25).
ERM A 570:8/ab kindad. Karula khk, Kaagjärve vald, Kõrgemäe tālu. Valmistanud Minna Kask 1961. aastal.
16. juuni (Laupäev)
Külastan Kõivistu talus õpetaja Hallase perekonda. Salme Hallase ema – Minna Sann (s. 1885 a.) annab mulle mõningaid andmeid endisaegse põllutöö kohta. Talus on ka väike sepikoda, sest talu endine omanik Oskar Putra olnud sepp ja on nüüd juba surnud. Mõningaid andmeid tema kohta saan kõrvaltalus elavalt naiseõelt Renge Selmalt (75 a.). Sepikojas leian veel mõningad Putrale kuulunud esemed nagu hobuse kammits, rukkirauts, künakirves, õmblusmasin ja vankrirummu puur, millised esemed lubatakse minu jaoks kõrvale panna. Hallase peres pakutakse mulle ka kehakinnitust, mis koosneb värskest suitsusingist, kohupiimast, keedetud munadest, võist, piimast ja leivast. (ERM TA 528:32–33).
ERM A 570:22 ropsimõõk, rappai. Karula khk, Kaagjärve vald, Kõivistu talu, valmistanud Huga Sann 1922.aastal. Üleandja Minna Sann.
19. juuni (teisipäev)
Sõidan täna Ratsimäe jaama suunas. [—] Maalina talu endise omaniku Aid Emilie (77 a.) lapsed ja paljud tema lähemad sugulased on viimase sõja ajal välismaale rännanud. Neid elab nüüd Rootsis, Kanadas ja Austraalias. Noorpõlves oli E. Aid olnud osav fileetöö tegija. Saan muuseumi jaoks tema fileevõrgu kudumise pirru ja nõela. Ka toiduvalmistajana on ta olnud osav. Tihti on tal tulnud abistada naabreid pidude puhul. Muuseumile annetab ta oma serveerimispõlle. Siingi peres pakutakse mulle sinki ja piima. (ERM TA 528:40–42).
ERM A 570:23, põll. Karula khk, Kaagjärve vald, Maalina talu, valmistanud Emilie Aid 1912. aastal. “Pidude ajal perenaine kandis ees.”
Välitöödel 05.06-25.06.1962 Karula kihelkonda koguti: esemed A 570:1-55 (k/r 26), teatmematerjal EAp 343 EA 87:1/10-215, päevik TA 528, K. Konsini fotod Fk 1358:1–94.
Kõpu, Tarvastu, Suure-Jaani, Paistu, Türi ja Paide khk, 1964
Välitööpäevikut sellest ekspeditsioonist ei ole.
ERM A 583: 44 puunikerdus, „Kiivitaja“. Türi khk, Särevere vald, Püve talu, Tori as „Vanemuine“, valmistanud Johan Luts 1938. aastal. „Juur leitud uudismaa harimisel, kuusepuu juurest. Teatmematerjali puunikerdajast EA 107:2, J. Lutsu puunikerdused fotokogus Fk 1395:45–50.
ERM A 583:3 lamp. Kõpu khk, Puna küla, valmistanud sepp Juhan Andrin 1910. aastal. „Esemed olid kasutusel Juhan Andrini sepikojas.“ Vt. lähmalt sepast EA 107:2.
Kogumistegevus 18.05.-30.05.1964. aastal Kõpu, Tarvastu, Suure-Jaani, Paistu, Türi, Viljandi ja Paide khk koos Lehti Konsiniga. Koguti: esemed A 583:1-104 (k/r 40), teatmematerjal EAp 383 EA 107:2/75-158, K. ja L. Konsini fotod Fk 1395:1-87.
Põlva ja Rõuge, 1964
Teisipäeval, 8. juunil
Päeva lõpuks olime jõudnud oma reisiga juba „Kalevipoja“ kolhoosi territooriumile. Siin külastasime kahte peret, kus on käsitöödega juba rohkem tegeldud. Keis Õie (43 a.) on õppinud kudumist (1937-38.a.) Võrus ühe erakuduja juures. Tal on kodus vöökirjalisi diivanipatju ja põimtehnikas vaipu. Naabriperes elav Selma Savi (44 a.) on samuti Võrus omal ajal kudumist õppinud. Praegu koob ta kodus Põlva kombinaadile varrastel kindaid. Perekond Savi māja asus looduslikult väga ilusas kohas nõlvaku serval, mis kaetud kauni segametsaga. All orus oli maaliline tiik. Peremees saatis meid isiklikult maanteele, mis viib Võrru. Võru restoranis sõime õhtust ja liikusime siis oma peakorterisse Väimelasse. L. Lepp jäi ööbima Võrru. Seljataga oli üks muljeterohke päev. (ERM TA 554:25–26).
Etnograafiamuuseumi vanem teaduslik töötaja Kalju Konsin vestleb välitöödel sovhoosnikuga. Põlva khk. Foto Lembit Lepp, 1964. ERM Fk 1408:427.
Neljapäeval, 11. juunil
Tänane päev oli pühendatud Võru dekoratiivkudumise ringide (Võru majavalitsuse, Kombinaat „Tamula“ ja „Võidulipu“ kolhoosi ring) ülevaatenäitusele. [—] Tööd on välja pandud majavalitsuse punanurgas. Ruum on näituseks kitsas. 196 välja pandud tööd on sõna otseses mõttes üksteise küljes kinni, nii et paljud tööd ei pääse mõjule. Kujundusest ei saa siin muidugi juttugi olla. Antsla kodumajanduskooli haridusega Irma Nassar ( s. 1912.a.) on teinud käsitööharrastajatega suure töö, mida hindavad kõik külastajad! Ühe talve töö tulemusena on välja pandud suur hulk huvitavaid põimtehnikas seinavaipu, samuti diivanipatju, linikuid, linakesi, põrandariideid jne. Esemed on valdavas enamuses moodsa kaasaegse dekooriga ja värvilahendusega ja teeme rohkesti fotosid. Meie arvamustest on huvitatud ka kohaliku ajalehe esindajad. Näitusel kohtame ka ringide juhendajat I. Nassarit. Lepin temaga kokku, et ta reserveerib mulle homse päeva, selleks et põhjalikumalt tutvuda ringide töö kohta käivate materjalidega ja tema enda käsitöödega. (ERM TA 554:30–32).
ERM A 584:20 seinavaip. Võru linn, valmistanud endine kuduja Irma Nassar 1963. aastal. “Põimtehnikas 4-niiega ja 3 tallapuuga (üks rühmtallapuu). Rühmtallapuu ühendab lõngad 5-kaupa rühmadeks. Sellise uudse võttega on ta (s.t. kuduja) kudunud ka teisi vaipu ja õpetanud dekoratiivkudumise ringi juhendajana teistele. Enda leiutatud viis põimimiseks.“
ERM A 584:60 piibukaha. Rõuge khk, Villa küla Soka talu, valmistanud piibumeister Artur Sokk 1934. aastal. „Vars puudub. Selliseid piipe ja suuremaid valmistasid varem Haanja piibumeistrid.“
Kogumistegevus 10.06.-25.06.1964. aastal Põlva ja Rõuge khk, koguti: esemed A 584:18-64 (k/r 42), päevik TA 554, Fk 1408:1-754 Ekspeditsioonil osalesid peale Kalju Konsini Tiina Võti, Aino Voolmaa, Arved Luts, Lembit Lepp, hiljem liitusid Ilmar Kala, Ivi Ranne, kes kõik pilte tegid ja täitsid perekonnalehti. See oli Etnograafiamuuseumi kolmas suvi Võru rajoonis, K. Konsin osales ka 1963 Hargla ekspeditsioonil, mida kajastab päevik TA 546 ja kogutud teatmematerjal ERM EAp 372 EA 89:1/2-364.
Vändra ja Pärnu-Jaagupi, 1965
Sissejuhatuseks ekspeditsiooniliikme Tiina Võti sissekanne ekspeditsiooni päevaraamatus: Kalju Konsin on meist kõige mitmekülgsem, temal jätkub teemasid iga nädalapäeva, ja võib-olla isegi iga kalendripäeva jaoks. Täna [18.06] uuris ta kultuurimaja juhtivate töötajate juures kaasaegsete kommete juurutamist. Selle tähtsa ja vastutusrikka ülesande kõrval ei unustanud K. Konsin ka Vändra minevikku täielikult. Õhtupoolikul vestles ta Vändra tööstuse, Jaansoni veski töölistega tööstuse tööst ja tööliste elust-olust. (ERM TA 555:10–11).
ERM A 588: 5 ab sussid. Vändra. Valmistanud Emeliine Kald 1964. aastal. “Taolisi tuhvleid hakkas Kald (näitleja Leida Rammo ema) valmistama 1939. a alevirahvale. Alul valmistas ta neid linadest punutud nöörist. Hiljem, kui lina oli raske saada, tegi nöörist ääre, tallaosa aga riidepalmikutest. Viimane pidi kandmisel olema vastupidavam.”
23. juuni
Õhtupoolikul jõuti külastada Kooli tn 11 elavat Bergmanni peret. Neil on veel alles vana suure rehetoaga maja. Perenaise jutu järele 135 a vana. Mehe isa oli olnud kirikumõisa kärneriks ja mehe ema toatüdrukuks. Neile antud siis 10 vakamaaline käsitöölise koht. Peremees Bernhard Bergmann sünd. 1895 a oli 1941 a. sakslaste poolt mõrvatud. Salme Bergmann kinkis muuseumile tema öösärgi. Küsitletava isa oli aga olnud endine kuulus Vändra mõisa juustumeister, kelle juhtimisel valmistatud siis suuri, meetri läbimõõduga juustukettaid. (ERM TA 555:25–26).
ERM A 588: 34 suhkrutoos. Vändra khk, omanik Mari Pruman, üleandja Salme Bergmann. Ese pärit 1896. aastast. „Kingitud emale pulmadeks, ema elas Vändra mõisas. Umbes 1962. aastast ei kasuta enam keegi.“
Ekspeditsioonil 14.06.-04.07.1965. aastal Vändra ja Pärnu-Jaagupi kihelkonda kogutud materjalid: esemed A 588:1-70 (k/r 46), teatmematerjalid EAp 390/a EA 108:1/2-319, EAp 390/b EA 109:1/5-190, päevik TA 555, fotod Fk 1432:1-60 (foto Kalju Konsin), Fk 1428:1-150 (foto Lehti Konsin), Fk 1443:1-342 (foto Tiina Võti), joonised EJ 271 (kunstnik Hugo Kajara).
Siinkohal teeme ülemineku muuseumisse, kui kogutud asjad on juba süstematiseeritud ning kogudes valmis, et uurijad need avastaks või neid näitustel näidataks.
Näitlejate seminar “Vanemuise teatris”. Näitlejad Etnograafiamuuseumis. Kalju Konsin muuseumi kogusid tutvustamas. Foto Viktor Salmre, 1975. ERM Fk 2644:10705.
Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi näituse “Viljandimaa rahvakunst” avamisel jagas selgitusi teadussekretär Kalju Konsin. Foto Aldo Luud- ERM Fk 2033:8.
