Tekst: Kristjan Raba, näituste juht

Sügisel, pilvisel novembrikuu lõpu päeva 1918. a, kraamisin oma vähesed sõjamehe kimpsud-kompsud kokku, majaperemehele aida, viimase teadmata sinna hoovi maa sisse peidetud nagaani revolvri ja oma vintpüssi ühes ühesaja kahekümne padruniga tagavara kaasa võttes, suundusin ema saatel Viljandi linnas raudteejaama, et öise rongiga Tallinna sõita. Jaamas enne lahkumist emakene ütles „ Armas poeg, see kord on minul Sind sõja teele saata juba seitsmes kord, kallis poeg, ema õnnistus olgu sinuga. Jumal kaitsku Sind isamaa raskel tunnil, ole julge ja mehine poeg. Pea meeles et ka et ettevaatus on tarkuse ema /…/.“” Kpt F. Jakobseni päevaraamat ERA.2124.3.250

Foto Kpt F. Jakobseni päevaraamatust ERA.2124.3.250

Maailmasõda andis Eestile kogemustega sõjamehi nagu kapten Felix Jakobsen, kes Vabadussõjas võideldes olid auga välja teeninud mitme võimu poolt antud teenetemärke ja ordeneid. Vahetult pärast suuremaid lahinguid jäid sõdurile ikka kalliks ka tsaariarmees saadud Püha Vladimiri orden, mida ägedamate lahingute vaheajal hoidsid mehed rinnas ka suusatamise ajal. Läti iseseisvusmedal, rügemendi märk ja Vabadussõja mälestusmedal asuvad originaalesemetena Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel „Kohtumised“ eraldi saalis „Rahvas ja riik“. Kapten Felix Jakobseni päevaraamatus seisis veel omamoodi lustakas ülestähendus:

jõuad Sa neid vainlasi kõiki maha nottida, aga sõjas väärib tunnustamist  iga liigutus!“

Rahvas ja riik vajas treenitud soomusronglasi, kes käisid ka suusatamas Püha Georgi rist rinnas. Foto: Piia Jakobseni erakogu

Medalid saalis “Rahvas ja riik” püsinäitusel “Kohtumised”. Foto: Kristjan Raba

28. novembril 1918 tungis Punaarmee üle Narva jõe. Seda päeva loetakse Vabadussõja alguseks. Pärast Narva vallutamist tungis Punaarmee kiiresti edasi. 1919. aasta jaanuari alguseks olid enamlased Tallinnast ainult 40 km kaugusel. Kuid varsti pöördus bolševike sõjaõnn, sest Valkla, Priske, Kehra ja Tartu lahingutes löödi nad taganema. Järgnes Eesti sõjavägede pealetung, milles soomusrongidel oli sageli otsustav roll. Ka Tartu vabastamisel toimus mitmeid sündmusi, kui mõelda Krediidikassa keldri traagilistele hetkedele 14. jaanuaril. See (öö)päev on jätnud tugeva jälje Tartu linna ajalukku. Eesti vägede osav manööversõda Lõuna-Eestis jõudis peagi n–ö tänapäeva Läti aladele, palju ei puudunud, et oleks võetud ka Riia.

Eesti Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919 sai sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Eesti vabastati vähem kui kahe kuuga ja siis tekkis Eesti sõjavägedel aega mobiliseeruda ja usk oma riiki sai kindlust juurde nii Paju lahingus kui ka Landesweri sõjas. Esimese maailmasõja kogemusega meestel tuli operatiivselt välja õpetada koolipoisse ja talumehi, jõudehetkedel tehti harjutusi maastikul ja kirjutati kodustele kirju (v.t ERMi virtuaalnäitusi “Aja jälg 1. osa” ja “Aja jälg 2. osa”).

Soomusrongid kandsid vahvaid nimesid, nagu Rummu Jüri ja Uku. Foto: Piia Jakobseni erakogu

Suusaharjutused jõudehetkel. Foto: Piia Jakobseni erakogu

Sada aastat hiljem: soomusrong sõidab jälle!

EV100 puhul Eesti Sõjamuuseumi eestvedamisel valminud laiarööpaline soomusrong nr 7 Vabadus (juhtkuraator Siim Õismaa), mis on kahtlemata üks suurimaid koopia-eksponaate Eestis, on sisustatud Vabadussõda ja soomusronge tutvustava näitusega. 2019. aasta jaanuaris sõidab rong 1919. aasta rinde kulgemist järgides Kehrast Valka, läbides Tartu. Siin on kõik olemas: dessantvagun, kuulipildujavagun, suurtükiplatvorm koos raskerelvastuse eksponaatidega, sanitaarvagun ja soomusauto Estonia.  Raudteejaamades saab tutvuda kohalike omavalitsuste ja mitme muuseumi ajaloolaste kaasabil Sõjamuuseumi loodud näitusega. Teoks on saanud omamoodi ainulaadne Eesti  muuseumide ühisprojekt, mille tutvustamisel tulid Eesti Sõjamuuseumile appi kohalikud omavalitsused, vabatahtlike ühingud, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Linnamuuseum jt muuseumid.

AD 2019. Pildil vasakult: ERMi muuseumiõpetaja Anti Lillak ja näituste juht Kristjan Raba ning Tartu Linnamuuseumi töötajad Silver Kaldma ja Ants Siim Tartu vabastamise 100. aastapäeval soomusrong nr 7 Wabaduse ees.

Ja nüüd siis ongi Eestis Wabadus. Kihutab, kihutab…