Kas laulupidu kõlab ka 100 aasta pärast eesti keeles?

Autor: Kristiina Porila, Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool. Sel aastal on ümmargune tähtpäev kahel eesti kultuuri tugisambal – möödunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse ülikooli loomisest. Sel puhul tuli laulupidu sümboolselt ülikoolile külla ja toimus teemaõhtu „Kas laulupidu kõlab ka 100 aasta pärast eesti keeles?”. Teemaõhtu korraldasid laulu- ja…

Muuseum kui keskkonnaküsimuste aeglane meedium. Intervjuu Libby Robiniga

Autorid: ERMi kuraator Liisi Jääts, teadur-kuraator Kristel Rattus ja hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer. Neil päevil võõrustab ERM Euroopa muuseumite võrgustiku aastakonverentsi, kus arutatakse, kuidas saavad muuseumid kaasa aidata sellele, et kasvaks üldine heaolu, sh juurduks (keskkonna)säästlik mõtte- ja käitumisviis. Suve lõpul käis ERMil külas keskkonnaajaloo ekspert Libby Robin, Austraalia Rahvusülikooli emeriitprofessor ning Austraalia Rahvusmuuseumi vanemteadur.…

Esimene banaan, tähekujuline hambapasta ja paeltest pulmakleit. Sõnumeid 90. aastate näituselt

Näitus „Ise tehtud Eesti” on saanud ajalooks ja saal, mis oli kaksteist kuud tulvil 90. aastate esemeid ja lugusid, ootab uut väljapanekut. Vaatame aga korraks tagasi ja anname sõna neile, kes seda näitust vaatamas käisid – milliseid sõnumeid ja lugusid nad muuseumisse jätsid. „91.–93. õppisin Tallinna Reaalkoolis algklassides. Meile saadeti kooli välismaalt abipakke. Me ei…

Soome-ugri kultuur sotsiaalmeedias

Autor: ERMi teadur Tatiana Alybina. Oktoober on hõimukuu ja seega on meie sugulasrahvad pildis tavapärasest enam. Ka tänane blogilugu avab soome-ugri maailma, kuid veidi teistsuguses võtmes. Nimelt vaatame, mida kirjutatakse ja jagatakse suhtlusvõrgustikes soome-ugri keeltes. Venemaa soome-ugrilastele on kõige tuttavam võrgustik ВКонтакте, mida nimetatakse Vene Facebookiks. Selle kasutaja saab valida 97 keele seast, mille hulgas…

Kohtumised ajas ja loos

Autor: Katrin Alekand, ERMi giid. Eesti Rahva Muuseumil täitus äsja uues kodus kolmas aasta. Sel ajavahemikul on siin käinud 700 000 inimest 115 riigist. Näitustele kogutud esemeid ja lugusid aitavad külalisteni viia giidid: meid on hetkel 59 ja me suudame pakkuda ekskursioone ühtekokku 14 keeles: eesti, inglise, vene, saksa, soome, rootsi, läti, leedu, hispaania, prantsuse,…

Ühe altari muuseumisse sattumise lugu…ja salapärane mees peitliga

Autor: ERMi konservaator Egle Mikko. Kui võtta ette jalutuskäik läbi maalilise Raadi mõisapargi ja astuda üle Eesti Rahva Muuseumi puidukonserveerimise osakonna läve, võib leida ennast silmitsi barokkperioodist pärineva ehisseinaga. Tegemist on kirikukunsti objektiga, mis on jõudnud muuseumisse 1939. aastal.[1]  Kirja pandi see altarina, kuigi pigem võiks seda pidada epitaafiks[2] või epitaafretaabliks[3]. Esimene neist on siiski…

Kultuurimaiad kahjurid

Autor: Eve Kasearu, ERMi kogude hooldustalituse juhataja. Fotod: Arp Karm. Muuseumides võib aeg-ajalt leida putukate tegevuse jälgi või veelgi enam – kohata elus sitikaid. Kõige sagedasemad soovimatud külalised on riidekoi, mööbli-toonesepp, nahanäklased, majasoomukas ja lõuna-aidaleedik. See blogilugu tutvustab nende kahjurite elutsüklit ja argipäeva kultuuriväärtuste keskel, sh seda, millised esemed neile kõige enam mokkamööda on. Samuti…

Võrokõisi ummamuudu söögi ehk Vana-Võromaa maitsed ERMis

Autor: ERMi teadur Anu Kannike. Fotod: Arp Karm. Võrumaa on aastaid olnud esirinnas kohaliku traditsioonilise toidu arendamisel ja väärtustamisel. Vana-Võromaal kasvanud või sealt pärit toidul on peal Uma Meki kaubamärk ning selle võrgustiku laadad ja toidunädalad meelitavad ligi kõiki Eesti inimesi. Siinsele toidupiirkonnale annavad värvi eriomased road, nagu suitsusaunaliha, tatrapuder, läätseroog ja kanepitoidud. Tangudega hautatud…

Osa Viinistust sõitis Tartusse. Intervjuu Jaan Manitskiga.

Tänasest on Eesti Rahva Muuseumis näitusel kakssada teost Viinistu Kunstimuuseumist. ERMi turundusjuht Kairi Ustav käis näituse eel Viinistus ja vestles erakunstikogu omaniku Jaan Manitskiga.  Sattusid Rootsi päris väikese poisina. Kuidas su elu seal kulges? Jah, kasvasin Rootsis üles, käisin ülikoolis, õppisin majandusteadust. Seejärel töötasin IT-firmas IBM kaheksa aastat, panganduses ja finantsalal kümmekond aastat ja siis…