“Tihvini jumalaema” ikooni uuringud, teine osa. Ikooni konserveerimine

Egle Mikko, Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlane Kui eelmises loos (http://blog.erm.ee/?p=10619) võidutses jutt, siis siin annan konserveerimistöö käiku edasi fotodega, et saaksite nautida seda imelist ikooni. Nagu mainitud, oli eesmärgiks ikoon konserveerida ja tagada selle säilimine, mis oli omakorda määrav konserveerimiskontseptsiooni paikapanekul. Eeldades, et ikoon paikneb edaspidi kontrollitud keskkonnas, lähtusin konserveerimisel minimaalse sekkumise põhimõttest. Seega tegin…

“Tihvini jumalaema” ikooni uuringud, esimene osa

Egle Mikko, Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlane Paljudele tuleb tuttav ette koletu uudislugu 2016. aasta mais toimunud Piirissaare palvela põlengust. Põleng oli tõeline katastroof Eesti vanausuliste kultuuri jaoks. Tugevalt said kahjustada palvemajas olnud kultuurimälestised, neist kaheksa hävis täielikult. Kannatada sai ka 23 ikoonimaali, mis toodi 2016. aasta oktoobris Piirissaare kunstimälestiste avariitööde seminarile. Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengina…

Ruhnu pulmakrooni konserveerimine

Tekst ja fotod: Silli Peedosk, konservaator 1936. aastal võttis Eesti Rahva Muuseum vastu Eesti Kunstimuuseumi kogudest pärineva Ruhnu pulmakrooni (A426:4201). Tegemist on paberlaternat meenutava esemega, mille pinda kaunistab noaga lõigatud ornament ja kiri ,,Marta Johan 1863“. Pulmakroon enne konserveerimist Pulmakroon enne konserveerimist Pulmakroon enne konserveerimist Selliseid pulmakroone Eestis teadaolevalt rohkem pole ja andmed nende kohta…

Konservaatori roll rahvarõivanäituse valmimisel

Janika Turu, konservaator Teatavasti valmivad näitused mitmete inimeste koostöös, mistõttu võib ühe rõivanäituse valmistamist vaadelda ja tõlgendada erinevatest lähtekohtadest. Tavaliselt ja tõenäoliselt ka minimaalselt kuulub näitusemeeskonda vähemalt 4-5 inimest. Sagides ringi ühise näituse nimel ilmneb, et osalised näevad ja suhtuvad esemetesse mõnikord hoopis erinevalt. Teaduritele on olulisem esemes sisalduva info, ajaloo, valmistus- ja kasutusviiside väljatoomine.…

Siseelunditest esemed Eesti Rahva Muuseumi kogus

Tekst: Tuuli Jõesaar, TKK nahakonserveerimise eriala vilistlane Möödunud sügisel lõputööle teemat valides, ei osanud ma uneski näha, et selle teemaks saavad siseelunditest – täpsemalt enamasti hülgesoolikatest – tehtud esemed. Tõsi, see käbi ei kukkunud minu esialgsest teemavalikust väga kaugele. Terve sügissemestri olin surmkindel, et minu lõputööna valmib koduse nahaparkali käsiraamat. Jaanuariks oli selge, et seda…

Hospital de Bonecas

Tekst ja fotod: Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja Ilusal augustikuupäeval Lissabonis puhates jäi reisiraamatut uurides näpp peale kesklinnas asuvale nukkude haiglale Hospital de Bonecas. Nimi oli intrigeeriv ja ilma pikema mõtlemiseta võtsin vastu otsuse säärast asutust külastada. Hospital de Bonecas (eesti k nukkude haigla) asub Lissaboni südames Praça da Figueira platsi ääres Portugalile iseloomulikus pombalin’i stiilis…

Rahvarõivaste korrastamine

Laili Kuusmaa, tekstiilikonservaator Ettevalmistus uueks peoks algab tegelikult kohe pärast rahvarõivaste viimast kandmist ja nende kappi panemist. Kuidas me seda teeme, sellest sõltub, kas rõivad on kenad ja korras või tabavad meid ebameeldivad üllatused. Foto: Jaak Eelmets, 1990. ERM Fk 2971:2009 Kui rõivaid hoiupaika panna, on väga oluline veenduda, et need oleksid puhtad. Nii väldime…