Uus muuseumidefinitsioon: kaasav, kestlik, ühiskondlikult vastutustundlik ja avatud

Agnes Aljas, ERMi teadussekretär, ICOM Eesti Rahvuskomitee esimees Maailm muutub ja nii ka muuseumide tegevus ning eesmärgid. 1970. aastatest on muuseumide defineerimise aluseks olnud ICOMi rahvusvaheline muuseumidefinitsioon, mille viimast versiooni otsustati 2017. aastal ICOMi üldkogul uuendama asuda. Pärast pikki arutlusi võttis üldkogu nüüd Prahas uue muuseumidefinitsiooni vastu. ICOM on Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu, mis koondab üle…

Tähesära ERMi fotokogus. Näitlejaportreid Teatriühingu stuudiost

Tiina Tael, peaarhivaar ERMi fotokogu sai sel aastal täiendust Teatriühingu stuudio fotograafi Leemet Nurmiku (1914–2011) kultuurilooliste portreedega (ERM Fk 3078). Fotosid on 947, need pärinevad peamiselt 1950.–1980. aastatest ning neil on kujutatud Eesti näitlejaid, ooperi- ja balletitähti, muusikuid ja kirjanikke. Teatriühingu stuudiost (tuntud ka kui Parikaste ateljee) pärinevad paljud pealinna teatrite näitlejagaleriid ja neid portreid…

Tütarlapsest sirgus naine. Nähtamatult

Kristina Birk-Vellemaa, TÜ etnoloogiamagister, seksuoloog. Eesti elulugudes on tahke, millest räägitakse rohkem ja avatumalt. Minu igapäevane töö seksuaalsuse vallas ja ka kultuuriuurija pilk keskendub aga aspektile, mis on igas eluloos olemas, ent millest on sageli vaikitud – seksuaalsusele. Olen seksuaaltervise valdkonnas tegutsenud 20 aastat ning soovist uurida seda inimolemusest lahutamatut osa just kultuurilisel tasandil sündis…

Pilguheit silma kujutamisele eesti pärimuses

Helina Harend ja Susanna Mett, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Silmad on maailma pärimuses olulisel kohal. Silmast rääkisid juba antiikfilosoofid, kes arutasid, kas see saadab endast kiiri välja, nagu arvasid näiteks Demokritos ja Platon, või on see läbipaistev veetaoline vahendaja, nagu uskus Aristoteles. Silmast räägitakse ka Eesti pärimuses mitmes kontekstis, alates silmaallikatest ja silma omadustest…

Kiri Ukrainast

Liis Lainemäe, ERMi sisuturundaja. Postimuuseum on Eesti Rahva Muuseumi tiiva all alates 2009. aastast ning pärast seda, kui ERM kolis uude majja Raadil, saab Postimuuseumi tegevust suures osas näha meie kodulehel virtuaalnäitustena. Üles on pandud näiteks Eesti mõisate auks välja antud margid, kevadpühadeks saadetud postkaardid kui PARO kaartkirjad. Näituseid saab vaadata siin: https://www.erm.ee/et/naitused/virtuaalnaitused. 2022. aasta…

Nõelad peitu!

Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja. Rahvakalendris on ridamisi tähtpäevi, mil igasugune käsitöö on ebasoovitatav või lausa keelatud. Nii ka õmblemine-nõelumine. Veelgi parem, kui nõelad on üldse silma alt ära pandud. Kuhu nad siis peita? Siin on üks tore pildigalerii, kus on näha, kuhu jõude seisvad töövahendid torgata.  

Ilmari Manninen ERMis 100

Piret Koosa, ERMi teadur. Neil päevil täitub 100 aastat ERMi esimese direktori Ilmari Mannineni ametisse asumisest. Vastiseseisvunud Eesti Vabariigis ja 1919. aastal eestikeelse õppetööga alustanud Tartu Ülikoolis oli esialgu puudus mitme valdkonna eriteadlastest ja nii tuli neid kutsuda välismaalt. Nn rahvusteaduste arendamisel on olulist rolli mänginud Soome teadlased. Üheks neist oli etnograaf Ilmari Justus Andreas…

Antropoloogid kaameraga Tartu linnaöös. Rahvusvaheline loomeresidentuur ja konverents „Kohtumised öise linnaga” ERMis

Karin Leivategija, ERMi teadur. Kas teate, millega tegelevad linnaelanikud ühel tavalisel vaiksel juunikuu kesknädalal öises Tartus? Kaksteist filmitegijat ja visuaalantropoloogi üle maailma tulid nädalaks ERMi loomeresidentuuri, et just seda uurida.  Residendid käisid kolm valget ööd järjest Tartus otsimas öiseid liikujaid, valgust, pimedust ja varju, aistinguid, legende ja rahvapärimust, argiöist tööd, ERMi hoone öömaastikke, tankla kabanossi…

Räpp kui kommunikatsioonivahend

Kärg Valner, Treffneri Gümnaasiumi abiturient. Kuidas muuta hallides värvides ja ükskõiksust tekitav meediaruum värvikirevamaks ning huvitavamaks? Kas on võimalik ühendada kaks pealtnäha äärmust, et luua midagi uut ja kasulikku? Kas räppmuusika võib olla vahend noorteni jõudmiseks? Ja mitte ainult selleks, et suunata nende tähelepanu ühiskondlikult olulistele teemadele, vaid muuta need ka üldisemaks huvitavaks? Lühike vastus…