Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. Vadjalased on väike rahvakild, kelle põlised asualad jäävad Narva jõest itta Venemaa Föderatsiooni. Ajalooliselt kannab see piirkond Vadjamaa nime, viimaste aastasadade jooksul on see olnud halduslikult Ingerimaa või Peterburi kubermangu osa ning praegu kuulub Leningradi oblastisse. Vadjalased on elanud kõrvuti ning läbisegi isurite ja venelastega, alates 17. sajandist lisandusid naabritena ingerisoomlased.…
Reet Mark, näituste peaprodutsent. „Nad on mu silma ees varasest lapsepõlvest alates tänase päevani. Nad on rikkalikud ja rõõmsad värvilaigud seintel. Nad on õhtuvalguses isemoodi, hommikuvalguses hoopis teised. Nad on rõõmsamad selge ilmaga ja sordiini all sombusel päeval. Nad on seltsilised ja saatjad, kindel osa kodust.“ Nii kirjutab Anu Raud piltidest, mis asuvad tema kodus…
Eesti Rahva Muuseum margil ja ümbrikul. Eve Aab, produtsent. Tervikasja esitlus on Eesti Rahva Muuseumis 13. mail 2023. Sada aastat tagasi, 13. mail 1923 avas Eesti Rahva Muuseum esimese püsinäituse Raadi lossis. Päewaleht (15. mai 1923) kirjutas: „Minewik ja olewik ühinewad ja need kokku loowad nüüdsest Raadi mõisast igale eestlasele armsa huwitawa wiibimise paiga. Eesti…
Reet Piiri, kuraator. Aasta oli 1992, kui Eesti Rahva Muuseumit külastas Rootsi kuninganna Silvia. ERM oli selleks ajas küll oma nime tagasi saanud, kuid uus maja oli siis veel helesinine unistus… tegelikult polnud veel näitusemajagi. Aga vaatamata kitsastele oludele võtsime kuninganna ja tema kaaskonna vastu nii pidulikult ja väärikalt, kui me sel ajal oskasime. Tekstiilirestauraatorid…
Kristjan Raba näituste eriprojektide koordinaator Eesti laulu-tantsupeo rahvas kannab rätikuid peol ja rongkäigus uhkusega. Aga on üks omamoodi väike pühendunud kogukond, võimsa ürituse korraldajad ise, sihtasutuse inimesed, produtsendid ja peo üldjuhid, kes korraldasid peotule süütamisele eelneval ööl Eesti Rahva Muuseumi inimestele lihtsa, aga rabava rituaali. Muuseumis hüütakse ühte konverentsisaali musta laega saaliks (Raadi mõisa jääkeldris),…
Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja 23. jaanuaril 1998 sai tollane ERMi direktor Jaanus Plaat kirja Ernst Jaaksonilt, kes pakkus muuseumile võimalust talletada „…midagi Peakonsulaadi aegade jooksul kogunenud esemetest /—/ kuna lähemal ajal kolib Peakonsulaat koos meie ÜRO alalise esindusega Rockefeller Center`st uutesse moodsatesse ruumidesse Kolmandal avenüül, millega lakkab siinne kuuekümneaastane ruumiline ja esemeline kooslus olemast“.…
Eve Keedus, konserveerimisosakonna juhataja Roheline muuseum kannustab meid mõtlema kestlikule ja säästvale tegevusele. Mida see tähendab konserveerimise valdkonnas? Mis on roheline keemia? Konserveerimise mõte on kultuuriväärtuste säilitamine, kus püütakse aeglustada esemete vananemisega kaasnevaid protsesse ja kõrvaldada kahjustusi. Esmalt lähtutakse konserveerimiseetikast, siis säilitamise põhimõtetest ning seejärel keskkonnahoiust laiemalt. Meetodid ja vahendid on viimaste aastakümnete jooksul muutunud…
Piret Koosa, ERMi teadur Rahvusvahelisel muuseumimaastikul on märksõna „dekoloniseerimine“ põlis-, vähemus- ja mittekohalikku päritolu rahvaste kogusid puudutavates mõttevahetustes aktuaalsena püsinud juba mõnda aega. Dekoloniseerimistaotlusest hargnevad arutelud pole piirdunud otseselt koloniaalkontekstis kujunenud muuseumide kogude ja uurimistavade lähema vaatlemisega. Ebavõrdsetele võimusuhetele osutavaid kriitilisi küsimusi on esitatud ka näiteks poliitiliselt ja majanduslikult jõupositsioonil olevatest piirkondadest pärit kogujate kogumispraktika…
Klubi eestvedajad Oksana ja Aliona Kuts Цієї неділі наш читацький клуб був в гостях у Естонського національного музею (https://www.facebook.com/eestirahvamuuseum/). Нам провели цікаву екскурсію, яку більш слухали дорослі, бо діти в цей час бігали по залу у пошуках прапорів: на честь Дня незалежності Естонії в експозиції було заховано 18 естонських прапорів, а на честь підтримки естонцями…
Tiina Tael, peaarhivaar Toome teieni mõned mälupildid Eesti sünnipäevast. ERMi kirjasaatjate mälestuste abil on meil võimalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu võis pidada vaid südames. Ärkasin 24. veebruaril, neljapäeva hommikul, umbes kell 7.30. Alustasin oma päeva võimlemisega, peale seda ruttasin kööki, et valmistada hommikusöök. Kuna oli…