Esimene banaan, tähekujuline hambapasta ja paeltest pulmakleit. Sõnumeid 90. aastate näituselt

Näitus „Ise tehtud Eesti” on saanud ajalooks ja saal, mis oli kaksteist kuud tulvil 90. aastate esemeid ja lugusid, ootab uut väljapanekut. Vaatame aga korraks tagasi ja anname sõna neile, kes seda näitust vaatamas käisid – milliseid sõnumeid ja lugusid nad muuseumisse jätsid. „91.–93. õppisin Tallinna Reaalkoolis algklassides. Meile saadeti kooli välismaalt abipakke. Me ei…

Kohtumised ajas ja loos

Autor: Katrin Alekand, ERMi giid. Eesti Rahva Muuseumil täitus äsja uues kodus kolmas aasta. Sel ajavahemikul on siin käinud 700 000 inimest 115 riigist. Näitustele kogutud esemeid ja lugusid aitavad külalisteni viia giidid: meid on hetkel 59 ja me suudame pakkuda ekskursioone ühtekokku 14 keeles: eesti, inglise, vene, saksa, soome, rootsi, läti, leedu, hispaania, prantsuse,…

Osa Viinistust sõitis Tartusse. Intervjuu Jaan Manitskiga.

Tänasest on Eesti Rahva Muuseumis näitusel kakssada teost Viinistu Kunstimuuseumist. ERMi turundusjuht Kairi Ustav käis näituse eel Viinistus ja vestles erakunstikogu omaniku Jaan Manitskiga.  Sattusid Rootsi päris väikese poisina. Kuidas su elu seal kulges? Jah, kasvasin Rootsis üles, käisin ülikoolis, õppisin majandusteadust. Seejärel töötasin IT-firmas IBM kaheksa aastat, panganduses ja finantsalal kümmekond aastat ja siis…

Kõnekas filateelia – 50 miljoni hobi

Autor: ERMi näituste korralduse talituse produtsent Eve Aab. Eesti Rahva Muuseum avas äsja virtuaalnäituse “Postmarke ERMi kogust“, mis tutvustab Eestis kasutusel olnud marke alates 1918. aastast, sh neid, mis olid käibel võõra võimu ajal. Sel puhul räägime filateeliast ja sellest, kuidas margikogumine on ajas muutunud. Sõnaraamatust võib lugeda, et filateelia tähendab postimaksevahendite, eriti postmarkide kogumist.…

Kittel – nägus või näotu?

Autor: Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja. Tööl või kodus kantud lihtsal eest nööbitaval või tagant seotaval kergel rõival on nagu heal lapsel olnud läbi aegade mitu nimetust: kittel, töökittel, vormikittel, sitsikittel, kodukittel, kittelkleit jms. Enamasti tulenevad nimetused sellest, mis puhul seda kanti – kas töö ajal muu riietuse peal, kerge koduse, suve-…

Hiiumaal kodalukkude otsinguil

Kata Maria Metsar, ERMi produtsent ja Heidi Solo, kodalukkude näituse kuraator. Fotod: Kata Maria Metsar ja Kristjan Raba. Võis olla kella seitsme-kaheksa paiku hommikul, kui ERMi näituste juht Kristjan kohvitassiga muuseumi bussi istus. Algas sõit Tartust Hiiumaale, et teha tutvust veel kasutusel olevate kodalukkudega. Välitööd toimusid 29.–31. juulil ning neis osales neli inimest: kodalukkude näituse…

Uurali kaja – kannel käes, laul südames. Ühe laululise ja tantsulise muuseumiretke sündimise lugu

Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. Kohe, kui ERMi soome-ugri püsinäitus „Uurali kaja“ 2016. aasta sügisel külalistele avati, sai selgeks, et selline muinasjutuline miljöö lausa hüüab laulude ja tantsude järele. On ju soome-ugri kultuurid erakordselt rikkad rahvapärimuse poolest, mis sündinud kodukolde ees, külatanumal, nurmede vahel, paksudes taigametsades või tundra- ja stepiavarustes. Muidugi pole võimalik niivõrd mahukat vaimuvara…

Toit, mis ei mahu taldrikule

Näitus „Food: Bigger than the Plate“ Victoria ja Alberti muuseumis Londonis Anu Kannike, ERMi teadur Ester Bardone, Tartu Ülikooli lektor Fotod: Victoria ja Alberti Muuseum, Ester Bardone, Anu Kannike   Victoria ja Alberti muuseumi sellesuvine menunäitus „Toit: mitte ainult taldrikul“ (18. mai – 17. november 2019) pakub küllaga nii meeli kui mõtteid haaravaid eksponaate, milles…

ERMi esemed Brüsselis Euroopa Ajaloo Majas näitusel „Rahutu noorus“

Tekst ja fotod: Karin Leivategija, uurimisassistent Käesoleva aasta veebruari lõpus avati Brüsselis Euroopa Ajaloo Majas ajutine näitus „Rahutu noorus. Noored Euroopas 1945. aastast tänapäevani“, mille valmimisse ka ERM oma esemete ja lugudega panustas. „Rahutu noorus“ eksponeerib koostöös arvukate muuseumide, organisatsioonide ja eraisikutega lugusid Euroopa noortepõlvkondadest pärast II maailmasõda. Vaatluse all on neli aastakümmet: 1940., 1960.,…

Siber mälus, fotodel, esemeis ja paberil

Tekst: Terje Anepaio, teadur-kuraator Fotod: Erakogu Iseseisvas Eestis on mitmeid päevi, kus mõtleme ühiselt minevikule. Nende hulgas on kaks päeva – 14. juuni ja 25. märts –, mis igapäevases argirutus meenutavad meile suurt,  halastamatut ja julma kurjust. Need on päevad, mil mälestame massiküüditamise ohvreid. 1949. aastal toimunud märtsiküüditamine oli oma ulatuselt suurim. Siis viidi Eestist…