Näitus „Ise tehtud Eesti” on saanud ajalooks ja saal, mis oli kaksteist kuud tulvil 90. aastate esemeid ja lugusid, ootab uut väljapanekut. Vaatame aga korraks tagasi ja anname sõna neile, kes seda näitust vaatamas käisid – milliseid sõnumeid ja lugusid nad muuseumisse jätsid.

Foto: Berta Jänes

„91.–93. õppisin Tallinna Reaalkoolis algklassides. Meile saadeti kooli välismaalt abipakke. Me ei tundnud otsest vajadust uute riiete järele, aga äge oli ikka. Mõnikord saadeti lastele mõeldud hambapastat, mis tuli tuubist tähekujulisena välja. Hambaid ei raatsinud keegi sellega pesta. Sõime seda maiuspalana otse tuubist. Toredad päevad!”

„Olen sündinud 1982. a. Olin siis kuskil 4,5-aastane, kui vanematega Viitna kõrtsi putkast klaaspudeliga coca-colat (pepsit) ostsime. Tulin sealt trepist alla ja käisin pudeliga kõhuli. Ma olin sel hetkel maailma kõige õnnetum laps.” Evelin

„Sündisin 1988. Vahvleid tegin! Arvuti oli sama! Köögimööbel oli sama! Jõin Mehukatti mahla. Tunnen ennast nagu KODUS!” Aljona

Foto: Arp Karm

Foto: Berta Jänes

„1990… hea, et elasime kaupluse lähedal. Oli hea vaadata, et kui järjekord oli poe ukse taga, siis tuli ruttu-ruttu poodi minna – midagi oli osta! Vahel sai isegi viinerit.”

„Olin 15-aastane, kui käisin Tallinnas Rock Summeril. Ostsin seal elu esimese banaani. See oli niiii hea.”

„Olime rõõmsad, kuigi vaesed üliõpilased. Elasime Salme tn ühikas – 6 inimest ühes toas. Vahepeal sõime veega keedetud kaerahelbeid, kuhu panime sisse köömneid, et oleks üldse mingigi maitse. Jagasime kõike. Kui keegi käis kodus ja tõi sealt suitsuvorsti, oli kogu toarahval pidu.“

„1991. a ootasin last. Piima ja saia said poest imetavad emad ja rasedad. Ja sünnitusmajas 1992. a veebruaris oli nii külm, et vastsündinute soojendamiseks pandi nende vahele sooja veega kotid.” Mailis

 „Vaatasin köögis väikesest Nesco telerist soomekeelseid Bondi filme. Olen kõiki vähemalt 4 x näinud. Mitmed perearhiivi filmid said ka üle lindistatud, sest Soome kanalitelt tuli film ja vaba VHSi polnud.” Tõnu

Foto: Arp Karm

„1992 ostsin õppelaenu eest endale teksaseeliku komisjonipoest. Tundusin endale lihtsalt vaimustav selle seelikuga. Nüüd pilte vaadates näen, et see oli suur ja kole.”

„Abiellusin 1992. aasta suvel. Poes ei olnud müügil mitte mingisugust pidulikku valget kangast. Ostsin siis valget paela, õmblesin selle lõigete järgi kangaks ja tegin endale niiviisi pluusi.“

„1988. aastal abiellusin. Oli talongi aeg. Pulmapeo korraldamiseks sai 12 pudelit vahuveini, 600 grammi kohviube, 3 kg viinereid. Kingi oli võimalik valida kolme paari hulgast, kõik Kommunaari toodang. Loori laenasin sõbrannalt. Ja kõik olid rahul ja õnnelikud.“ K

„Meil kodus viinajoojaid polnud, aga talongiviin tuli alati välja osta – selle eest tuli torumees appi väljaspool järjekorda või toodi koorem küttepuid, mis kuskilt oli „üle jäänud“.“ Evelin

„1989. a käisime Ameerika Ühendriikides, tõime terve kohvritäie igasuguseid reklaamlehti ja raamatuid. Sõbrad vaatasid ja imetlesid. Meil ju polnud midagi sellist saada! Nüüd korjad postkastist ja viskad ära või paned sildi „ainult tellitud post“.“ Liivi

Foto: Berta Jänes

„Mäletan lahvka päevi. Uhkemad riided pandi selga ja mindi varem kohale. Oodates aeti juttu ja lapsed mängisid keksu. Ostsin alati Do-Re-Mi jäätist ja Turbo nätsu. Suvel oli sageli jäätis otsas.“

„Paar päeva tagasi võtsime viimasest pakist tikutopse, mis talongi ajal vanaema oli kokku ostnud.”