Eve Keedus, ERMi konserveerimisosakonna metoodik Kümme aastat on möödunud ajast, kui lammutamisele läinud restoranis Tarvas olnud Elmar Kitse pannoo annetati TuÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi (Coop Tartu) poolt Eesti Rahva Muuseumile. Pannoo teisaldamiseks kaeti see esmalt kaitsekangastega, lõigati seinalt lahti, eemaldati koos krohviga ja pakiti varjatult üheksasse kassetti. Seni on pannoo seisnud osadeks võetuna hoidlakoridoris, oodates…
Kristjan Raba, näituste eriprojektide koordinaator. Veel enne Eesti Rahva Muuseumi maja projekteerimist küsis üks arhitektidest, jaapanlane Tsyoshi Tane: „Milline on ERMi kõige suurem ese?“ Koguhoidjatel ja ruumiprogrammi meeskonnal oli võimalus lasta kohe fantaasial lennata, kuid näituste loomine alles kogus tuure ning esialgu tundus suures ägedas majas kõik võimalik. Vaheldusrikka ja põneva näituseprogrammi jaoks oli suisa…
Kadi Haamer, programmijuht. 24. mail tutvustati Eesti Rahva Muuseumis ülemaailmse ligipääsetavuse ja teadlikkuse päeva raames erivajadusega inimestele kahte sel kevadel avatud näitust: „Õige keha, vale keha?“ ja „Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“. Mõlema näituse jaoks on olemas kirjeldustõlked, mille koostas ERMi koguhoidja, kirjeldustõlkija Siret Saar. Suveniirrätikute näituse tarbeks on tehtud veel mahupaberist rätikumustrid…
Reet Mark, näituste peaprodutsent. „Nad on mu silma ees varasest lapsepõlvest alates tänase päevani. Nad on rikkalikud ja rõõmsad värvilaigud seintel. Nad on õhtuvalguses isemoodi, hommikuvalguses hoopis teised. Nad on rõõmsamad selge ilmaga ja sordiini all sombusel päeval. Nad on seltsilised ja saatjad, kindel osa kodust.“ Nii kirjutab Anu Raud piltidest, mis asuvad tema kodus…
Kristjan Raba näituste eriprojektide koordinaator Eesti laulu-tantsupeo rahvas kannab rätikuid peol ja rongkäigus uhkusega. Aga on üks omamoodi väike pühendunud kogukond, võimsa ürituse korraldajad ise, sihtasutuse inimesed, produtsendid ja peo üldjuhid, kes korraldasid peotule süütamisele eelneval ööl Eesti Rahva Muuseumi inimestele lihtsa, aga rabava rituaali. Muuseumis hüütakse ühte konverentsisaali musta laega saaliks (Raadi mõisa jääkeldris),…
Anu Kannike, ERMi vanemteadur ja Anu Järs, ERMi assistent Inimese keha ja toidu suhet on aegade jooksul väga mitmel moel määratlenud kultuurilised ideaalid ning ühiskondlikud normid. Arusaamad roogade kasulikkusest ja väärtusest on teisenenud. Nii mõnelgi juhul on kord hinnatud ja ülistatud toiduaine, näiteks suhkur või sool, muutunud hiljem taunituks, ebatervislikuks, läinud moest või vajunud lihtsalt unustusse.…
Eesti Rahva Muuseumis on veel viimaseid päevi võimalik vaadata Peeter Mudisti 80. sünniaastapäevale pühendatud näitust „Põlev mees Peeter Mudist“. Kuraator Reet Mark on kirjutanud põneva ülevaate tema loomingust. Peeter Mudist (1942–2013) on Eesti kunsti üks suuremaid legende, kelle loomingut on alati saatnud kunstnike austus ja kunstiarmastajate suur imetlus. Ta kujundas oma erilise maalilaadi välja 1970.…
“Õige keha, vale keha?” , “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” ja “Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ – sellised näitused avanevad ERMis peagi. Siit saate lugeda, kuidas kuraatorid neid tutvustavad… Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool. Liisi Jääts, kuraator. Näitus „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ kutsub tutvust tegema toolidega, mis on tehtud käsitööna…
Oskar Poll, ERMi tätoveeringunäituse looja. Tänapäeval võib tätoveerituid inimesi näha igapäevaselt kõikvõimalikes paikades – teleekraanil, reklaamides, tänaval, filmides, muuseumis jne – ning aina rohkem aktsepteeritakse tätoveerimist kunstina. See tekitab küsimuse, kuidas on suhtutud tätoveeringutesse Eestis läbi ajaloo, näiteks enne Esimest maailmasõda või esimese Eesti Vabariigi ajal? Kuidas muutus suhtumine tätoveeringutesse nõukogude okupatsiooni ajal ja kas…
Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. ERM lõi aastatel 2020–2022 partnerina kaasa kahes innovatsiooniprojektis, mille ülesanne oli analüüsida kultuuriasutuste ühiskondlikku mõju. Muuseumide ja teiste kultuuriasutuste tegevus on järjest enam seotud oskusega suhelda kogukondade ning külastajatega. Just see lähtekoht – keskendumine inimesele – peaks leidma tee ka asutuste arengukavadesse ja enesehindamismudelitesse. Organisatsiooni arengu hindamise juures tulemuslikkuse alusel tuleb…