Tekst: Karmen Maat, arhivaar Oleks huvitav teada, kuidas me paistame ümbritsevatele inimestele. Üldjuhul annavad sellest aimu juhuslikult poetatud laused, kuna ei teki just palju vestlusi teemal „Mida sa minust arvad?“. Sama põnev oleks arutleda küsimuse üle „Kuidas ma näen iseennast?“. Enamasti ringlevad kujundatud arvamused meie mõtetes ja jutuajamistes, õnneks jõuavad mõned ka päevikutesse. Üks aktiivne…
Raamatupoes uue kirjanduse letti sirvides tekib kohe ohe: „Oleks mul vaid rohkem aega!“ Tahaks leiutada ajamasina, et lugeda nii nagu lapsena, mil päev tundus lõpmata pikk, ilma otsa ja ääreta, ainult ole ja loe. Kõlab hästi, eks ole? Oleme jaanuarikuu jooksul jaganud muuseumitöötajate mälestusi lapsepõlve lugemistest. Teema kokku tõmbamiseks palusime kolleegidel mõtiskelda, millised lugejad nad…
Ray Bradbury kirjutab raamatus „Fahrenheit 451“: „Kas te nüüd mõistate, miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad näitavad elu nägu kõikide selle pooridega. Väikekodanlane aga tahab näha vahanägusid – pooride ja karvadeta, miimikata.” Raamatud ja lugejad on ohtlikud, neile pealispinnast ei piisa. Vanemad võivad mingi hetk avastada, et üksi lugev laps ei ole teps mitte “kergesti…
Kirjandusel on eriline võime meid mõjutada, puudutada. Selleks et kujutlusvõime saaks ohjad üle võtta, peab lugedes tekkima mingi tunne. Naljakas on mõelda, et sõnad paberil suudavad välja meelitada naeru, pisaraid või hämmeldust. Kaasakiskuv raamat haarab lugeja oma võrku, jäädes tema mõtetesse veel kauaks. Nagu lubatud, tuleb selles loos juttu lugemisega seonduvatest emotsioonidest. Kolleegid räägivad siin…
Jaan Kaplinski mõtiskles kunagi ühes Ööülikooli loengus kirjanduse ja tõe üle. Kui vaadata inimeste väärtusi, arutles ta, siis on asju, mille eest surrakse, kannatatakse, ja asju, mille eest surma ei minda. Kirjanduse eest ilmselt mitte. Tõe eest küll. Kas kirjandus on tõeline, räägib tõtt? Räägib. Aga see tema tõde on isesugune, mõnele oluline, mõnele mitte.…
Kirjutas Karmen Maat. „Kusta Toom (1892–1973) elas Rõngu vallas erakuna ja tegeles kogu elu kirjandusega. Ei saavutanud mõistmist.“ Sedaviisi on Tartumaa Muuseumi töötajad kirjeldanud Kusta Toomi personaalkogu. Isikukirjeldus oli napp, ent intrigeeriv. Kes oli see omaette hoida sooviv kirjanik, kelle looming kaaskondlasi ei kõnetanud? Just sellise küsimusega alustasin oma tööd Eesti Rahva Muuseumis, kus minu…
Arvi Tragel, näituste meister Kauaaegse Eesti Rahva Muuseumi töötaja Reinu sünnipäev 21. mai on õunapuude, pihlakate ja sirelite õitsemise aeg. Võilillgi püüab veel õieilu täies jõus hoida. Ma ei mäletanudki, et Rein Ollil on juubel, kuni kolleeg Ülle Jäe, kel numbrite peale hea mälu, seda mulle meenutas. Olin aastatel 1989–2010 ERMis puidukonservaator ning meie töised…
Svetlana Karm, teadur Arp Karm, fotograaf Austraalia eesti ajalehest Meie Kodu saab 24. mail 1951. aastal lugeda: Meilbourne´i eestlased kogunesid emadepäeva pühitsemiseks pühapäeval, 13. mail South Meilbourne Temperance Hall´i. Aktuse avasõna ütles M.E.Ü „Kodu“ aseesimees V. Maidre, kes mainis, et pühitseme tänast päeva eesti emale; neile, kes on kaasa teinud kõik pagulasraskused, ja neile, kes…
Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar „Meil nii hea ett naa ett, muud kui läse kija. Terwitate Aijust[?] Sinu kaart käes tänan.“ Sellise sõnumiga postkaardi saatis sõpruskond 1910. aastal oma tuttavatele Tallinnasse, Vinogradovi kaubamajja. Vanad postkaardid köidavad kollektsionääre, kes koguvad neid teemade, paikade, postmarkide ja -templite pärast. See postkaart ja veel 682 postkaarti/fotot pärinevad Soome kollektsionääri Olavi…
Eesti Rahva Muuseum margil ja ümbrikul. Eve Aab, produtsent. Tervikasja esitlus on Eesti Rahva Muuseumis 13. mail 2023. Sada aastat tagasi, 13. mail 1923 avas Eesti Rahva Muuseum esimese püsinäituse Raadi lossis. Päewaleht (15. mai 1923) kirjutas: „Minewik ja olewik ühinewad ja need kokku loowad nüüdsest Raadi mõisast igale eestlasele armsa huwitawa wiibimise paiga. Eesti…