Vadjalased II maailmasõja keerises Eesti uurijate pilguga

Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva päev, mida tähistatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased võeti Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Venemaa Föderatsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva päeva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmasõja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…

Terve Eestiga vähi vastu. Heategevusega seotud margid Eestis

Eve Aab, ERMi produtsent. Äsja ilmunud heategevuslik mark „Vähiliit“ kutsub kõiki andma oma panus võitluseks vähktõvega. Siseriikliku nominaaliga (0.90 €) margile lisandub Eesti Vähiliidu toetuseks 1.00 €. Eesti Vähiliit tähistab sel aastal 30. tegevusaastat. Mittetulundusühing on avalikes huvides tegutsev ühendus, mille eesmärgid on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele Eestis. „Terve Eestiga vähi vastu!“…

Gustav Ränga Saaremaa ja Muhu retked 1935–1938

Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor. Gustav Ränk on põhiosa oma selle perioodi Saaremaa välitööl kogutud teabest kirja pannud välitööpäevikuisse. Lisaks kirjalikele märkmetele tegi ta uurimisretkedel palju pilte (umbes 800) ning ei piirdunud seejuures ainult ehitistega, vaid jäädvustas külamiljööd ja inimesi hoopis avaramalt. Koos Rängaga rännates tegid kunstnikud Johannes Võerahansu, Nigul Espe, Ilmar Linnat ja Osvald Bender-Vaikma taluhoonetest…

Tähesära ERMi fotokogus. Näitlejaportreid Teatriühingu stuudiost

Tiina Tael, peaarhivaar ERMi fotokogu sai sel aastal täiendust Teatriühingu stuudio fotograafi Leemet Nurmiku (1914–2011) kultuurilooliste portreedega (ERM Fk 3078). Fotosid on 947, need pärinevad peamiselt 1950.–1980. aastatest ning neil on kujutatud Eesti näitlejaid, ooperi- ja balletitähti, muusikuid ja kirjanikke. Teatriühingu stuudiost (tuntud ka kui Parikaste ateljee) pärinevad paljud pealinna teatrite näitlejagaleriid ja neid portreid…

Kiri Ukrainast

Liis Lainemäe, ERMi sisuturundaja. Postimuuseum on Eesti Rahva Muuseumi tiiva all alates 2009. aastast ning pärast seda, kui ERM kolis uude majja Raadil, saab Postimuuseumi tegevust suures osas näha meie kodulehel virtuaalnäitustena. Üles on pandud näiteks Eesti mõisate auks välja antud margid, kevadpühadeks saadetud postkaardid kui PARO kaartkirjad. Näituseid saab vaadata siin: https://www.erm.ee/et/naitused/virtuaalnaitused. 2022. aasta…

Nõelad peitu!

Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja. Rahvakalendris on ridamisi tähtpäevi, mil igasugune käsitöö on ebasoovitatav või lausa keelatud. Nii ka õmblemine-nõelumine. Veelgi parem, kui nõelad on üldse silma alt ära pandud. Kuhu nad siis peita? Siin on üks tore pildigalerii, kus on näha, kuhu jõude seisvad töövahendid torgata.  

Salapäras on ilu. Konrad Mäe maali „Bronislav Orlovski“ kirjeldustõlge

Blogiloo kirjutasid Siret Saar ja Mirjam Liivak. Siret Saar on ERMi koguhoidja, kes lõpetas 2020. aastal Tallinna Ülikoolis kirjeldustõlke koolituse kirjeldustõlgina. Mirjam Liivak on Tartu Ülikooli tudeng, kes lõpetas sama koolituse konsultandina. Nägemispuudega inimesed kuulavad kunstiteoste kirjeldusi, et saada rohkem osa visuaalsest maailmast ja mõista selle keelt. Mis on maali kirjeldustõlge? Kirjeldustõlk paneb teose sõnadesse, nägemispuudega…

Väike Hans Voolmanni (Voolmaa) lihavõttekaartide välimääraja

Tiina Tael, ERMi peaarhivaar. Vanadel tähtpäeva fotopostkaartidel ei ole alati märget fotograafi kohta. Teame küll Jaan Kristini, Karl Noormägi, Hilja Rieti ja Karl Akeli tähtpäevakaarte, kuid Hans Voolmanni nimi on tõenäoliselt selles vallas tundmatu. Küllap on aga paljudel inimestel perekonnaalbumis grupipilte, kohavaateid või portreid, mis on valminud tema fotostuudios. ERMi fotokogus oli selliseid pilte kümme.…

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine aastakümneid tagasi. Pildigalerii.

Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar. Tänapäeva rahutus maailmas on kosutav tunda rõõmu sellest, mis meil olemas on. Tähtsaimaks on kindlasti meie oma riik, oma keel, oma kultuur. Vabariigi sünnipäeval saab Eesti Rahva Muuseumi fotokogu abiga heita pilgu paljude aastakümnete taha, et vaadata, kuidas pidupäeva siis tähistati. Teie ees on 19 fotot, millest seitse esimest kajastavad…

Lahemaa läbi Lembit Odrese kaamerasilma

Tiina Tael, peaarhivaar. Eelmisel aastal 1. juunil sai Lahemaa rahvuspargi rajamisest 50 aastat. See andis tõuke Lembit Odrese Lahemaa fotonegatiivide kogu korrastamiseks. Negatiivid andis muuseumile üle autor ise ja need olid hästi hoitud ja juba legendeeritud. Kultuurkapitali abil on need nüüd ka digiteeritud ja andmebaasis kirjeldatud. Lembit Odres sündis 24. mail 1921. aastal Paldiskis. Koolihariduse…