Uus näituseaasta ERMis: muinasjutt saab kohe teoks, seiklused jätkuvad!  

Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Alanud aasta toob muuseumisse kirglikke teemasid ja näitustele uut põnevat sisu. Kas teate, et ERMi kodulehel on väljas uhke menüü: galerii, osalussaal, Heimtali muuseum, Raadi mõis, rändnäitused, vahetuvad näitused, külalis- ja virtuaalnäitused ning ajaloo- ja argielu gurmaanidele põhjalikud püsinäitused „Kohtumised“ ja „Uurali kaja“? Elas kord… Aasta suurnäitusel „Elas kord…“ saab…

Miks just kodalukud?

Autor: näituse kuraator Heidi Solo. Soov teada saada, mida ja kuidas valmistati ennevanasti toorest ja mida kuivast puust, viis mind 2013. aastal õppima rahvuslikku puutööndust Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli. Esmalt tahtsin valmistada naiselikud puust tallaga kontsakingad, teine unistus oli puidust lukk puukuurile. Kerge see polnud: puidust kontsakingade puhul oli paras proovikivi see, kuidas saada käsitsi kaks…

Kultuuriväärtuste digiteerimisprojekt ehk muuseumikogude tiigrihüpe

Autorid: ERMi projektijuht Triinu Siilbek, Harjumaa Muuseumi peavarahoidja Taavi Koppel ja Eesti Ajaloomuuseumi  tekstiilikogu hoidja Marju Raabe.  Eesti mäluasutustes on veebipõhisele kujule veel viimata suur hulk kultuuriloolist pärandit – umbes 900 miljonist objektist on digitaalne kujutis vaid kümnendikul. Kui aga pole kvaliteetseid digikujutisi, saab esemeid jm näha ainult konkreetses asutuses kohapeal ja tööajal. Originaalide kasutamine aga…

Ühe altari muuseumisse sattumise lugu…ja salapärane mees peitliga

Autor: ERMi konservaator Egle Mikko. Kui võtta ette jalutuskäik läbi maalilise Raadi mõisapargi ja astuda üle Eesti Rahva Muuseumi puidukonserveerimise osakonna läve, võib leida ennast silmitsi barokkperioodist pärineva ehisseinaga. Tegemist on kirikukunsti objektiga, mis on jõudnud muuseumisse 1939. aastal.[1]  Kirja pandi see altarina, kuigi pigem võiks seda pidada epitaafiks[2] või epitaafretaabliks[3]. Esimene neist on siiski…

Kultuurimaiad kahjurid

Autor: Eve Kasearu, ERMi kogude hooldustalituse juhataja. Fotod: Arp Karm. Muuseumides võib aeg-ajalt leida putukate tegevuse jälgi või veelgi enam – kohata elus sitikaid. Kõige sagedasemad soovimatud külalised on riidekoi, mööbli-toonesepp, nahanäklased, majasoomukas ja lõuna-aidaleedik. See blogilugu tutvustab nende kahjurite elutsüklit ja argipäeva kultuuriväärtuste keskel, sh seda, millised esemed neile kõige enam mokkamööda on. Samuti…

Kõnekas filateelia – 50 miljoni hobi

Autor: ERMi näituste korralduse talituse produtsent Eve Aab. Eesti Rahva Muuseum avas äsja virtuaalnäituse “Postmarke ERMi kogust“, mis tutvustab Eestis kasutusel olnud marke alates 1918. aastast, sh neid, mis olid käibel võõra võimu ajal. Sel puhul räägime filateeliast ja sellest, kuidas margikogumine on ajas muutunud. Sõnaraamatust võib lugeda, et filateelia tähendab postimaksevahendite, eriti postmarkide kogumist.…

Kittel – nägus või näotu?

Autor: Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja. Tööl või kodus kantud lihtsal eest nööbitaval või tagant seotaval kergel rõival on nagu heal lapsel olnud läbi aegade mitu nimetust: kittel, töökittel, vormikittel, sitsikittel, kodukittel, kittelkleit jms. Enamasti tulenevad nimetused sellest, mis puhul seda kanti – kas töö ajal muu riietuse peal, kerge koduse, suve-…

Hiiumaal kodalukkude otsinguil

Kata Maria Metsar, ERMi produtsent ja Heidi Solo, kodalukkude näituse kuraator. Fotod: Kata Maria Metsar ja Kristjan Raba. Võis olla kella seitsme-kaheksa paiku hommikul, kui ERMi näituste juht Kristjan kohvitassiga muuseumi bussi istus. Algas sõit Tartust Hiiumaale, et teha tutvust veel kasutusel olevate kodalukkudega. Välitööd toimusid 29.–31. juulil ning neis osales neli inimest: kodalukkude näituse…

Ehted rahvarõivaste juurde

Reet Piiri, kuraator Artikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 14. uudiskirjas. Ehted panevad rõivad särama. Kuid ehteid ei kantud ainult ilu ja uhkuse pärast, vaid nende kandmine oli seotud ka maagiliste uskumustega, mille kohaselt ehted kaitsesid kandjat kõige kurja eest. Naised ehtisid end rikkalikult, kasutati nii kaela- kui ka rinnaehteid. Kaelaehted Helmekeesid oli naisterahval enamasti mitu.…