Juustest ja sellest, kuidas linnud võivad viia mõistuse

Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator.

Kevadel lindude pesapunumise ajal on oluline meeles pidada esivanemate tarkusi. Näiteks maha pudenenud või lõigatud juukseid ei tohi niisama ära visata. On oht, et linnud leiavad need ja viivad oma pessa. See aga võib juuste omanikule õnnetust (haigusi) tuua ja veelgi enam – usuti, et koos juustega võib lind viia ka mõistuse! Juustel arvati olevat maagilised omadused ja kuna need on välismõjudele vastuvõtlikud, on rahvarõivastegi juures kombeks kanda peakatet.

Selleks et seda kõike ennetada, visati juuste kärpimisel juukseotsad tulle ja pikemad maha pudenenud juuksed koguti hoolikalt kokku. Sama ebausklikult ja kartlikult suhtuti teise inimese juustesse, eriti kui tegu oli naisega, kes elas seksuaalelu. Just sellest hirmust olid kantud külanaised, pildudes kividega naist, kes jooksis tarest tanuta välja, kui märkas siga rukkisse minemas. Kardeti tema juukseid ja sellega edasiantavat halba.

Juuste sugemisel eraldunud või maha pudenenud pikematest juuksekarvadest punuti pikki kette uuri või medaljoni hoidmiseks, samuti juuksekaunistusi ehk oube.

Uurikett Järvakandist. Keti punus Marie Nurmela neiupõlves, 19. sajandi lõpuaastatel, enda väljalangenud juustest. Keti kinkis ta pulmadeks oma mehele. ERM 565:918.

Tanu, juukseehe. Punutud u 1910. aastal Pärnu-Jaagupis. ERM A 596:39.

Veel juustest

Praegust eriolukorraaegset kodusolemist arvestades on hea meenutada, kuidas meie esiemad oma jõudehetki mõnusas äraolemises pidasid. Pühapäevade juurde kuulus näiteks peaotsimine. Kasutan siin Redik Soare (õige nimega Karl Kides, 1882–1946) pajatust:

See oli nõnda. Naised kogunesid tutvuskondadena salkadesse ja lõid kusagil, kas suuremas talukambris või suvel aias puude vilus mõnusa äraolemise; lapsed müterdasid palakatel või rohul ja naised ise põõnutasid, pead üksteise süles. Mis selle pikutamise mõnusaks tegi, oli peaotsimine. Kõik pead otsiti kordamööda läbi. Sagedasti jäi peaotsitav mõnusa nokitsemise all nii magusasti tukkuma, et sülg suust otsijale sülle voolas. Sarnane peaotsimine oli naiste armsam pühapäevane mõnutsemine.

Terve pere juuste läbiotsimine toimus enne saunaskäiku, eelkõige oli eesmärk leida mõni täi või ting. Otsija asus poolnüri pussiga ametisse. Kõige enne aeti siht läbi juuste otsa eest kukla taha. Sihitee otsiti hoolega läbi, ja kui kedagi näha ei olnud, aeti järgmine siht. Juhtus, et mõni vihatav olevus silma puutus, siis oli ta ots siinsamas terariista all. Seni kestis töö, kuni kogu pea juuksesalkude haaval oli läbi vaadatud. Loomingu Raamatukogu, 1975.