Autor: ERMi näituste talituse produtsent Eve Aab.
Eesti esimene õhuposti- ja ühtlasi Eesti-Soome vaheline lennureis sai teoks 7. veebruaril 1920. Kaks päeva hiljem avaldas Postimees teate „Esimene postiaeroplaan Tallinnast Helsingi“.
Postimees 09.02.1920
Lugeja saab sellest lühikesest uudisest teada, et sel päeval startis Eestist kolm lennukit, nende seas postiaeroplaan, mis võttis kaasa umbes 10 puuda posti. Ning et Postivalitsus mõtleb edaspidi kallist õhuühendust ainult talviti kasutada, kui jääolud laevaühendust ei võimalda.
Tolle lennureisi üksikasjadest jutustab ajakirjas Kaitse Kodu (1931 nr 5) Jüri Losmann, kes oli „Eesti Vabariigi algusajal Soomes käskudetäitja ametnik Eesti sõjaväe esindaja juures“ ning sõitis õhupostilennukil ühe otsa, Soomest Eestisse.
Talv 1919/1920 oli väga vali. Soomes näitas kraadiklaas 32 pügalat alla nulli. Jäälõhkuja „Väinemöinen“ tegi paaril korral katset pääseda Helsingist Tallinna, kuid katsed nurjusid. Telefoniteel asjaajamine polnud asjaajamine, oli vaja vahest ka „tõsist“ juttu ajada ja kirju vahetada. Ühendus aga puudus.
Kahel lennukil olid Briti lennuinstruktorid, kellega olid kaasas Eesti lendur kapten Jüri Ots ja insener Treimann. Kolmandat juhtis aga lendur Nikolai Veelmann, kaasas esimene Eesti ametipost, mis Tallinnast Soome saadeti, et see sealt Rootsi, Inglismaale ja Taani edastataks.
Lennukid maandusid Helsingi külje all merejääl. Briti lendurid lendasid sealt edasi Sandhamina lennujaama. Veelmanni DH 9-l ei saadud mootorit käima. Järjest valjemaks muutunud torm ähvardas lennuki uperpalli paisata. Soome sõdurid kutsuti appi, nende abiga toodi rannast kivimürakad, mis seoti lennuki külge, et masinat hoida jääl. Lennuk jäigi ööseks merejääle sõdurite valve alla.
Järgmisel päeval saadi lennuki mootor tööle ja Veelmann sõitis Sandhamina lennujaama. Tagasisõiduks jäädi siiski sobivamat ilma ootama. 11. veebruaril kella 17 paiku ilm selgines. Helsingis resideeriv Lossmann helistas sealsesse Eesti saatkonda ning palus posti- ja rahapakid lennukile tuua. Nii paigutati Veelmanni lennukisse 27 miljonit marka Eesti võlakohustusi ja post.
Ruum, mis mulle oli määratud, oli pakkidega nii täis tuubitud, et istumiseks ruumi ei jätkunud. Istusin pakkide vahel … ja see sai minu päästjaks.
„Kaitse Kodu!“, 1931, nr 5, lk 106-108: https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25353
Kõik kolm lennukit tõusid Helsingist õhku, ees Veelmann koos Losmanniga, teised järel. Peagi kadus aga kaks neist silmist.
Tallinna jõuti ühe tunni ja 10 minutiga. Olime aerodroomi kohal, kuid me ei näinud, et meid oodataks, ei mingisugust märku vastuvõtuks. Lõpuks nägime lõket ja suitsu.
Lennuõnnetus – post, raha, bensiin
Veelmann hakkas maanduma, ehkki Lossmannile tundus see hoopis allakukkumisena. Käis suur raksatus. Lennuk oli kuskil kiviaia ääres ja pooleks murdunud. Terav valu rindkeres, püüdis Lossmann pakkide alt välja pääseda. Pea alaspidi rippuva ja koriseva lenduri leidis ta rusude vahelt. Lossmannil ei õnnestunud meest rusudest kätte saada ja ta läks abi otsima.
„Kaitse Kodu!“, 1931, nr 5, lk 106-108: https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25353
Meelemärkuseta Veelmann viidi Juhkentali sõjaväehaiglasse. Lossmann ei unustanud posti- ja rahapakke. Järgmisel hommikul andsin üle raha, mis öösel oli minu kodus. Läksin staapi Pagari tänaval. Kõigil olid vihased näod, ka minu onul, kindral Larkal, kes oli tol ajal sõjaminister. Ta ütles vaid: „Oleksite võinud….“.
Rahvusvaheliselt tuntud sportlane, maratonijooksja ja olümpiahõbeda pälvinud Jüri Lossmann võttis ajaloolise postilennu kokku nii: „See lend, mis küll õnnetult lõppes, pani siiski aluse esimesele Eesti õhupostile ja üldse esimesele Eesti-Soome lennuühendusele, sest varem polnud kummagi maa lennukid üksteist külastanud… Raha toimetasime ka kohale. Oli veidi bensiiniga niisutatud nagu Veelmann.“
Õhupostimargid tulid Tallinna Peapostkontoris müügile 13. märtsil 1920.
Eesti oli üks esimesi riike maailmas, kus võeti kasutusele lennuposti erimark (USA 1918, Saksamaa 1919) ja esimene kolmnurkne lennupostmark.
Vaata ka postiajaloo virtuaalnäitust „Lennupost ja õhupostimargid“ ERMi kodulehelt!
Blogiloo fototöötlus: ERMi fotograaf Arp Karm.
