Tekst Tiina Tael, ERMi peaarhivaar; kaamera ja montaaž Ange Nimeta, ERMi infoüsteemide haldur. Nii nagu inimestel on isikukoodid, sünnipäevad ja aadressid, on ka museaalidel kogunumbrid, mis aitavad tuvastada nende asukohta, jutustavad tulmelugu ning annavad nende kohta lähemaid andmeid. ERM Fk 3051 tulmelooks on märgitud, et see on Stockholmi Eesti Päevalehe = Estniska Dagbladet fotokogu. Kogu jõudis…
Annes Hermann, Kõrgem Kunstikool Pallas. Täna toimub ERMis sümpoosion “Talutoast parketile. Arutelu tooli ajaloost ja disainist”, millega seoses avaldub blogis Kõrgema Kunstikool Pallas mööbliosakonna õppejõu Annes Hermanni teemakohane lugu. 20. sajandi algus annab tarbekunsti arengule enneolematu hoo. Üheks sõlmpunktiks selles protsessis kujuneb Viin. Uuendustele avatud loovisikud vastandavad end 19. sajandi kordusstiilidesse klammerdunud vanale põlvkonnale. Uute suundumuste…
Siret Saar, ERMi koguhoidja, kirjeldustõlk (läbinud Tallinna Ülikoolis kirjeldustõlke koolituse). Täna, 15. oktoobril, tähistame Eesti Rahva Muuseumis rahvusvahelist valge kepi päeva. Lisaks majas planeeritud giidituuridele avaldame ERMi blogis ka Siret Saare kirjeldustõlget tutvustava loo. Mis on kirjeldustõlge? Ühes mu lapsepõlve lemmikraamatus, Rodari „Cipollinos“, on laisk ja hea isuga tegelane parun Apelsin, kes armastab rongiga sihitult…
Piret Jõgisuu, ERMi bibliograaf. Proua Linda Petti – tippkokk, kokandusguru ja toiduekspert. Oma ala tõelise grand old lady sünnist möödub 13. oktoobril 105 aastat. Linda Petti (1918-2000) arhiiv, fotod ja raamatud anti perekonna poolt ERM-ile üle 2007. aastal. Petti arhiivkogu (ERM Ak 13) materjalid ja fotod on olnud kasutajatele kättesaadavad juba mõnda aega. ERM-i raamatukogus…
Kristjan Raba, näituste eriprojektide koordinaator. Veel enne Eesti Rahva Muuseumi maja projekteerimist küsis üks arhitektidest, jaapanlane Tsyoshi Tane: „Milline on ERMi kõige suurem ese?“ Koguhoidjatel ja ruumiprogrammi meeskonnal oli võimalus lasta kohe fantaasial lennata, kuid näituste loomine alles kogus tuure ning esialgu tundus suures ägedas majas kõik võimalik. Vaheldusrikka ja põneva näituseprogrammi jaoks oli suisa…
Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. Vadjalased on väike rahvakild, kelle põlised asualad jäävad Narva jõest itta Venemaa Föderatsiooni. Ajalooliselt kannab see piirkond Vadjamaa nime, viimaste aastasadade jooksul on see olnud halduslikult Ingerimaa või Peterburi kubermangu osa ning praegu kuulub Leningradi oblastisse. Vadjalased on elanud kõrvuti ning läbisegi isurite ja venelastega, alates 17. sajandist lisandusid naabritena ingerisoomlased.…
Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja 23. jaanuaril 1998 sai tollane ERMi direktor Jaanus Plaat kirja Ernst Jaaksonilt, kes pakkus muuseumile võimalust talletada „…midagi Peakonsulaadi aegade jooksul kogunenud esemetest /—/ kuna lähemal ajal kolib Peakonsulaat koos meie ÜRO alalise esindusega Rockefeller Center`st uutesse moodsatesse ruumidesse Kolmandal avenüül, millega lakkab siinne kuuekümneaastane ruumiline ja esemeline kooslus olemast“.…
Piret Koosa, ERMi teadur Rahvusvahelisel muuseumimaastikul on märksõna „dekoloniseerimine“ põlis-, vähemus- ja mittekohalikku päritolu rahvaste kogusid puudutavates mõttevahetustes aktuaalsena püsinud juba mõnda aega. Dekoloniseerimistaotlusest hargnevad arutelud pole piirdunud otseselt koloniaalkontekstis kujunenud muuseumide kogude ja uurimistavade lähema vaatlemisega. Ebavõrdsetele võimusuhetele osutavaid kriitilisi küsimusi on esitatud ka näiteks poliitiliselt ja majanduslikult jõupositsioonil olevatest piirkondadest pärit kogujate kogumispraktika…
Tiina Tael, peaarhivaar Toome teieni mõned mälupildid Eesti sünnipäevast. ERMi kirjasaatjate mälestuste abil on meil võimalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu võis pidada vaid südames. Ärkasin 24. veebruaril, neljapäeva hommikul, umbes kell 7.30. Alustasin oma päeva võimlemisega, peale seda ruttasin kööki, et valmistada hommikusöök. Kuna oli…
Anu Kannike, ERMi vanemteadur ja Anu Järs, ERMi assistent Inimese keha ja toidu suhet on aegade jooksul väga mitmel moel määratlenud kultuurilised ideaalid ning ühiskondlikud normid. Arusaamad roogade kasulikkusest ja väärtusest on teisenenud. Nii mõnelgi juhul on kord hinnatud ja ülistatud toiduaine, näiteks suhkur või sool, muutunud hiljem taunituks, ebatervislikuks, läinud moest või vajunud lihtsalt unustusse.…