Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Eesti Rahva Muuseumi hoidlates on üle 1000 rahvarõivaseeliku ja särgi, tuhandeid vöid ja kindapaare, sukki ja põlvpükse, vatte ja veste, pikk-kuubi ning kübaraid. Nende järgi valmistatud rahvarõivakostüüme näeme laulu- ja tantsupidudel. Aga kas oled mõelnud, kuidas need asjad on muuseumisse saanud? Kes need on kogunud? Kui avada…
Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Kevadel lindude pesapunumise ajal on oluline meeles pidada esivanemate tarkusi. Näiteks maha pudenenud või lõigatud juukseid ei tohi niisama ära visata. On oht, et linnud leiavad need ja viivad oma pessa. See aga võib juuste omanikule õnnetust (haigusi) tuua ja veelgi enam – usuti, et koos juustega…
Autor: ERMi näituste talituse produtsent Eve Aab. Eesti esimene õhuposti- ja ühtlasi Eesti-Soome vaheline lennureis sai teoks 7. veebruaril 1920. Kaks päeva hiljem avaldas Postimees teate „Esimene postiaeroplaan Tallinnast Helsingi“. Lugeja saab sellest lühikesest uudisest teada, et sel päeval startis Eestist kolm lennukit, nende seas postiaeroplaan, mis võttis kaasa umbes 10 puuda posti. Ning et…
Siret Saar, ERMi koguhoidja. Mulle meeldib raamaturiiulites sorida – klassika, sarjad, erialaraamatud… Kõige mõnusamad on kiireks ülevaateks aga sari „Nõukogude luule“ (kus on väga vingeid luuletajaid ja tõlkijaid!), Eesti romaanivõistluste töid, sekka „Raske on olla õpetaja“, „Mida peab teadma naine“ ja „Shakespeare kinolinal“, „Individuaalelamute ehitamine“, üksikud Pikkeri, Silueti, Nooruse numbrid. Kas koduses raamaturiiulis olevad teadlikud…
Svetlana Karm, ERMi teadur ja näituse kuraator. 28. veebruaril avati Komimaa pealinnas Sõktõvkaris sealse rahvusmuuseumi ja ERMi koostööna valminud näitus „Jahirajad: küttimine sürjakomide maailmavaates ja igapäevaelus“. ERMi jaoks oli see üle pika aja esimene rahvusvaheline ühisnäitus, kus lisaks audiovisuaalsele materjalile[1] on esitatud ka etnograafilised esemed. Näitusetiimi jaoks oli see paras proovikivi, sest museaalide väljavedu ühest…
Kogude osakonna videoblogi. Eesti Rahva Muuseumi kogud on väga suured ja mõnest esemeliigist on lausa tuhandeid eksemplare. Näiteks riideproove on muuseumis 2370, igaüks ise suuruse ja kujuga alates 2 x 2 cm tükikestest kuni 70 x 150 cm suuruste kangaproovideni. Kuna enamik neist on siiski väiksed, laiusega kuni 30 cm, tekkis meil mõte panna riideproovid…
Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Alanud aasta toob muuseumisse kirglikke teemasid ja näitustele uut põnevat sisu. Kas teate, et ERMi kodulehel on väljas uhke menüü: galerii, osalussaal, Heimtali muuseum, Raadi mõis, rändnäitused, vahetuvad näitused, külalis- ja virtuaalnäitused ning ajaloo- ja argielu gurmaanidele põhjalikud püsinäitused „Kohtumised“ ja „Uurali kaja“? Elas kord… Aasta suurnäitusel „Elas kord…“ saab…
Autor: näituse kuraator Heidi Solo. Soov teada saada, mida ja kuidas valmistati ennevanasti toorest ja mida kuivast puust, viis mind 2013. aastal õppima rahvuslikku puutööndust Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli. Esmalt tahtsin valmistada naiselikud puust tallaga kontsakingad, teine unistus oli puidust lukk puukuurile. Kerge see polnud: puidust kontsakingade puhul oli paras proovikivi see, kuidas saada käsitsi kaks…
Autorid: ERMi projektijuht Triinu Siilbek, Harjumaa Muuseumi peavarahoidja Taavi Koppel ja Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogu hoidja Marju Raabe. Eesti mäluasutustes on veebipõhisele kujule veel viimata suur hulk kultuuriloolist pärandit – umbes 900 miljonist objektist on digitaalne kujutis vaid kümnendikul. Kui aga pole kvaliteetseid digikujutisi, saab esemeid jm näha ainult konkreetses asutuses kohapeal ja tööajal. Originaalide kasutamine aga…
Autor: ERMi konservaator Egle Mikko. Kui võtta ette jalutuskäik läbi maalilise Raadi mõisapargi ja astuda üle Eesti Rahva Muuseumi puidukonserveerimise osakonna läve, võib leida ennast silmitsi barokkperioodist pärineva ehisseinaga. Tegemist on kirikukunsti objektiga, mis on jõudnud muuseumisse 1939. aastal.[1] Kirja pandi see altarina, kuigi pigem võiks seda pidada epitaafiks[2] või epitaafretaabliks[3]. Esimene neist on siiski…