Eve Aab, ERMi produtsent; Ants Linnard, Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi liige. Lugu viib meid tsaariaega, mil tuli ette sedagi, et kirju saadeti pooleks lõigatud margiga. Venemaal võeti margid kasutusele 1. jaanuaril 1858 ja nende nominaal oli 10 kopikat. Müügile tulid nii hammastatud kui ka hammastusmasina rikke tõttu lõigatud margid. Need margid on kustutatud punkt-numbertempliga. Hammastatud markide tiraaž…
Tiina Tael, peaarhivaar. Eelmisel aastal 1. juunil sai Lahemaa rahvuspargi rajamisest 50 aastat. See andis tõuke Lembit Odrese Lahemaa fotonegatiivide kogu korrastamiseks. Negatiivid andis muuseumile üle autor ise ja need olid hästi hoitud ja juba legendeeritud. Kultuurkapitali abil on need nüüd ka digiteeritud ja andmebaasis kirjeldatud. Lembit Odres sündis 24. mail 1921. aastal Paldiskis. Koolihariduse…
Ülle Jäe, ERMi koguhoidja. Eesti oma muuseumi loomisest hakati rääkima juba ärkamisajal. Viimase ajendi Eesti Rahva Muuseumi asutamiseks andis Jakob Hurda surm 13. jaanuaril 1907. aastal – oli vaja asutust, kelle hoolde jätta tema rahvaluulekogud. Tänapäeval teame Jakob Hurta peamiselt kui kirikuõpetajat, kes pani aluse eesti rahvaluule kogumisele. Tegelikult oli ta aktiivne mitmes valdkonnas, kindlasti…
Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka…
Kalle Lõuna, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Ajarännak on õppevorm, mis võimaldab viia õppijad matkale nii ajas kui ka geograafilises ruumis. Kui panna end kunagi elanud inimese olukorda ja tunnetada omaaegset õhustikku, siis aitab see lisaks olnule paremini mõista ka tänapäeva. Metoodika on lihtne ja paindlik, aga eeldab siiski üsna palju eeltööd. Ajaränduri ülesanne…
Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja. Koduses majapidamises on kasutusel olnud mõnigi ese, mida pole enam tänapäeval vaja. Üks selliseid on ajalehehoidja. Tõepoolest, internetiajastul ei tarbita trükimeediat enam nii palju, samuti on muutunud sisustusmood. 1920. aastatel tuli aga ajalehti-ajakirju aina juurde ja need muutusid üha kättesaadavamaks. Muidugi oli need vaja kodus kuskile paigutada, sest korraga neid ju…
Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril näitus „Sinna, kus olen pärija. Muutuv matusekombestik keskajast ärkamisajani“, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. Näitusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal Lüübekis valmistatud Anna Elisabeth von Münnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.…
Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Kui kooliõpilased jalutavad meie rahvusmuuseumi püsinäituse ajarajal ja giid näitab neljakümne kirja ning räägib sellest, kuidas KGB kirjale alla kirjutanuid „töötles“, siis õhtul muuseumist koju jõudes tänane noor põlvkond koputuse peale väga ei võpata. Tänapäeva inimese elus on põhilisteks „koputajateks“ nutitelefonid. Elunäinud inimesele meenutab „koputamine“ aga aegu, mil oli piisavalt…
Agnes Aljas, ERMi teadussekretär 1990. aastate alguse märksõna oli majandusvabadus. Selle nähtavam osa oli rahareform, mille tulemusel võeti kasutusele suure sümboolse tähtsusega ja loodetavalt finantsilist stabiilsust tagav Eesti kroon. Finantskanalid tegid 1990. aastatel läbi kiire arengu. Igapäevaelus asendus igakuine Hoiukassast palgaraha välja võtmine elektrooniliste pangakanalitega. Erinevalt Lääne-Euroopast ei tegelenud Eesti 1990ndate esimesel poolel mitte panganduse reformimise,…
Tekst: Mariliis Vaks, konservaator. Ilmselt võib liialdamata öelda, et kiikhobune on tõeline lapsepõlve nostalgia. Ajatu mänguasi, mis toob rõõmu väikestele ja on suurtele ilus vaadata. Kuigi minu mälestustes teevad ilma eelkõige vineerist ratsud, olen ma alati muuseumides või fotodel nähtud meistritööna valminud ajaloolisi kiikhobuseid imetlenud. Lõpuks jõudis üks n-ö päris kiikhobu ka minu töölauale. Tõnise…