Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator. Idee koguda lugusid sellest, kuidas koroona mõjutab inimeste igapäevaelu, sündis pärast eriolukorra väljakuulutamist 12. märtsil 2020. Taasiseseisvunud Eestis polnud kunagi varem kehtestatud eriolukorda. Ilmselt ei mäletanud suur hulk inimesi ka aega, mil oleks ülemaailmselt sedavõrd kardetud üht nakkushaigust. Nüüd aga levisid uudised koroonast ja selle toodud surmadest kiiresti ning…
Autor: Ester Bardone, TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia lektor Viimase kümnekonna aastaga on kitsepidamise talusid ja kitsetooteid, eriti mitut sorti juustu, Eestis üha juurde tulnud. Kodukits pälvis sel suvel ka muuseumide tähelepanu: ERMi rahvakultuuri keskuses on üleval USA päritolu Nichole Michelle (Pono) Weimeri fotonäitus „Kitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted“, mis kujutab…
Autor: ERMi kuraator Liisi Jääts. Kui ajas tagasi vaadata, siis tundub, et metsikult kasvavaid taimi on Eestis toiduks tarvitatud kahel viisil: vaesem rahvas on neid söönud pigem toidunappuse tõttu, jõukam aga toidu mitmekesistamiseks ja tervistava toime pärast. Talurahvas korjas söödavaid lehti ja varsi kevadel ning varasuvel, mil eelmise aasta peenra- ja põllumaa saak oli otsas…
Autor: ERMi teadur Svetlana Karm. Fototöötlus: Arp Karm. Toidukultuuri ja toidupärandi vastu on etnoloogid alati huvi tundnud. Toitu on koos rõivaste ja ehitistega nimetatud ka materiaalse kultuuri (sh nõukogude etnograafia) kolmeks tugisambaks. ERMi etnograafilises arhiivis (EA) leidub palju soomeugrilaste toidu kirjeldusi, mille aluseks on kohapeal tehtud küsitlused või vaatlused. See blogilugu keskendub aga etnoloogide välitööpäevikutele, mis…
Autorid: ERMi vanemteadur Anu Kannike ja teadur-kuraator Karin Leivategija. 2018. ja 2019. aastal valmisid ERMi ja kolme Võrumaa väikeettevõtja koostöös toidupärandit tutvustavad lühifilmid „Mooska talu, suitsuliha valmistamine”, „Kolotsi talu, kitsejuustu valmistamine” ja „Metsavenna talu, sõira valmistamine”. Nende autor on ERMi visuaalantropoloog Karin Leivategija. ERM on kasutanud filmi etnograafilise dokumenteerimise vahendina järjepidevalt 20. sajandi keskpaigast. Muuseumi…
Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Eesti Rahva Muuseumi hoidlates on üle 1000 rahvarõivaseeliku ja särgi, tuhandeid vöid ja kindapaare, sukki ja põlvpükse, vatte ja veste, pikk-kuubi ning kübaraid. Nende järgi valmistatud rahvarõivakostüüme näeme laulu- ja tantsupidudel. Aga kas oled mõelnud, kuidas need asjad on muuseumisse saanud? Kes need on kogunud? Kui avada…
Autor: Agnes Aljas, teadussekretär. Me otsime oma igapäevategemistes ikka viise-võimalusi, kuidas mugavamalt ja lihtsamalt hakkama saada. Arendamine, uuendamine ja leiutamine kuulub inimloomuse juurde, olgu tegu talupojamõistuse või lausa insenerliku nutikusega. Vahel saame inspiratsiooni teistelt, mõnikord on uus asi tekkinud puhtalt juhuse või kokkusattumuse tõttu. ERMi arhiivis on lugu telekapuldist, mis valmistati 1980. aastate alguses ja…
„Eesti mõistes jätkuvalt haruldane koostöö…“ Autor: Kaari Siemer, ERMi hariduskeskuse juhataja. 2018. aastal sai alguse TÜ Psühhiaatriakliiniku ja Eesti Rahva Muuseumi koostöö, et pakkuda kliinikumi patsientidele mitmekülgset tegevust. Ekskursioonid, töötoad ja muuseumitööd tutvustavad üritused pakkusid suurtele ja väikestele patsientidele vaheldust ning tuge rehabilitatsiooniprotsessis. Kohtusime kaks korda kuus, üks kord ERMis ja teine kliinikumis. Esimese projektiaasta…
Autor: ERMi peaarhivaar Tiina Tael. Eesti Rahva Muuseumi fotovõistlus „Minu kihelkond“ on finišisirgel – fotosid ootame 1. märtsini. Pildi(d) saab mugavalt üles laadida lehele Pildiait. Ootame fotojäädvustusi, kus on kujutatud kihelkonnaelu nüüdisajal, olgu pildil pidu- või argipäev, suvi või talv. Saatke meile kodupaiga vaatamisväärsusi, inimeste argipäevatoimetusi ja pidulikke hetki, kihelkonnamustreid bussijaamades või aiaplankudel, kihelkonnasilte jne.…
Autor: näituse kuraator Heidi Solo. Soov teada saada, mida ja kuidas valmistati ennevanasti toorest ja mida kuivast puust, viis mind 2013. aastal õppima rahvuslikku puutööndust Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli. Esmalt tahtsin valmistada naiselikud puust tallaga kontsakingad, teine unistus oli puidust lukk puukuurile. Kerge see polnud: puidust kontsakingade puhul oli paras proovikivi see, kuidas saada käsitsi kaks…