Muuseumid peavad võtma aktiivse rolli mälupoliitika muutmises

Tõnn Kukk, Tartu Ülikooli filosoofia eriala üliõpilane Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli etnoloogide konverents „Muuseumid kui mälu ja muutuste kujundajad“ meelitas aprilli lõpus Tallinnasse ja Tartusse ligi 120 rahvusvahelist spetsialisti, et jagada üksteisega oma kogemusi muuseumi valdkonna arenduses. Ligi 30 riigi esindajad üle 40 ettekandes vaatlesid muuseumide rolli mälupoliitika kujundajana. Tänavustest aruteludest kõlas palju…

Laulupidu ja rahvarõivad

Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja Artikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 13. uudiskirjas. Eesti laulupidude 150-aastase traditsiooni jooksul on välja kujunenud tava, et esinejad kannavad rahvarõivaid. Juubelilaulupeo eel on paslik heita põgus pilk selle tava arengulukku. Esimesele üldlaulupeole 1869. aastal Tartus tulid meeskoorid ja pasunakoorid valdavalt oma kodukoha rõivastuses. „Iga kihelkond omaette oma…

Nüüdisaja Poola. Ohud muuseumidele

Ewa Manikowska, Poola Teaduste Akadeemia Kunstiteaduse Instituut Tõlkinud Anu Kannike, ERMi teadur Demokraatia kriisist Poolas, eriti selle mõjust kohtusüsteemile, Poola liikmelisusele Euroopa Liidus või pagulaskriisile räägitakse praegusel ajal palju. Vähem pööratakse aga tähelepanu sellele, kuidas mõjutavad need arengud kultuuri. Ometi oli avaliku teenistuse kaotamine ja konkurssidest loobumine riigiametite juhtivate kohtade täitmiseks üks Seaduse ja Õigluse…

Esemed ja allikad. Ühe jalgratta lugu

Tiina Tael, peaarhivaar Igal muuseumis oleval esemel on oma lugu – tõsi, mõne asja andmed on väga napid, kuid enamasti on ikkagi teada, kelle käest ja kust kohast on ese kogutud. Need andmed pannakse kirja korjamispäevikutesse (lühend k/r) ja vastuvõtuaktidesse (v/a). Kui on võimalik, siis jäädvustatakse ka eseme saamislugu: kes, millal ja kus on eseme…

Esemekogu dialoog arhiiviga: Kalju Konsin vanavara kogumas

Maire Kuningas, koguhoidja Tiina Tael, peaarhivaar 23. jaanuaril tähistas oma 90. sünnipäeva ERMi endine teadussekretär Kalju Konsin. ERMis (toona Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum) töötas ta aastatel 1960-1983, esmalt teadusliku töötajana, alates 1976. aastast teadussekretärina. 24 tööaastast on arhiivis 24 köidet ekspeditsioonidel kogutud teatmematerjali, 22 välitööpäevikut, üle 2200 foto ning hulgaliselt esemeid. Seekordne blogilugu on sündinud…

Mehed soomusrongidel

Tekst: Kristjan Raba, näituste juht Sügisel, pilvisel novembrikuu lõpu päeva 1918. a, kraamisin oma vähesed sõjamehe kimpsud-kompsud kokku, majaperemehele aida, viimase teadmata sinna hoovi maa sisse peidetud nagaani revolvri ja oma vintpüssi ühes ühesaja kahekümne padruniga tagavara kaasa võttes, suundusin ema saatel Viljandi linnas raudteejaama, et öise rongiga Tallinna sõita. Jaamas enne lahkumist emakene ütles…

Jaan Tõnisson 150

Täna, 22. detsembril möödub 150 aastat Eesti riigitegelase, poliitiku ja õigusteadlase ning Eesti Rahva Muuseumi ühe asutaja, Jaan Tõnissoni sünnist. (Taas)avaldame sel puhul nii videopildis kui ka tekstina kõne, mille pidas 2012. aasta talvisel pööripäeval end Raadil ilmutanud Jaan Tõnisson. Teksti autoriks Berk Vaher ning esitajaks Tambet Tuisk. Armas rahvas! Meie rahvuslik eluhuvi nõuab igaühe…

Töö kiidab tegijat

Sel aastal tähistavad Eesti Rahva Muuseumis kaheksa kolleegi tööjuubeleid. Uurisime viielt neist, kuidas nad ERMi tööle sattusid, milline on nende eredaim mälestus ERMis töötamise ajast, mis teeb muuseumis töötamise huvitavaks ning kus nad näeksid ERMi kümne aasta pärast. Reet Piiri, kuraator ERMis 40 aastat ERMi ehk toonasesse ENSV Riiklikku Etnograafiamuuseumisse sattusin eelkõige sellepärast, et õppisin…

Muuseumigurud: ühiskondlikel probleemidel on kultuurikihtidesse ulatuvad juured

Krista Lepik, Tartu Ülikooli õppejõud ja ICOMi liige Artikkel ilmus 15.10.2018 ERRi teadusportaalis Novaator Mida tähendab see, kui sinu rahvale oluline kultuuriväärtus röövitakse ja eksponeeritakse kusagil muuseumis mingile võõrale kultuurile omaste tõekspidamiste alusel? Mida tähendab immigrandiks olemine – kes oled sa oma kodumaa jaoks, kellena koheldakse sind aga riigis, kuhu oled kolinud või koguni põgenenud?…

Mõtteid ennetava konserveerimise teemadel

Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja IIC Torino konverents „Preventive Conservation: The State of the Art“ Mida tähendab ennetav konserveerimine? Oleme igapäevases keelekasutuses harjunud kasutama mõisteid nagu säilitamine, konserveerimine ja restaureerimine, mille definitsioon on kolleegide seas enam-vähem üheselt arusaadav. Ennetava konserveerimise puhul (Termeki muuseumiterminoloogia järgi ka passiivne konserveerimine ja ennetav säilitamine)[1] on meie arusaam sisust märksa enam…