Tekst: Mare Mätas, etnoloog Vilve Kalits (neiuna Tammsalu) sündis 2. novembril 1926 Pärnumaal Tori kihelkonnas Aesoo külas, kus tema vanemad pidasid Arakoja talu. Kevadel 1947 lõpetas ta Pärnu Lydia Koidula nimelise II keskkooli, aastail 1947–1952 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. 1949. aastal abiellus Vilve Johannes Kalitsaga (abielu lahutati 1962). Aastatel 1954–1963 oli Vilve Kalits Etnograafia…
Tekst: Reet Mark 5. mail möödub 160 aastat Ants Laikmaa sünnist. Ta on meie professionaalse kunsti ja kunstielu alglätete juures olnud mees, kelle olulisus ei jää sugugi alla Johann Köleri omale. Kohaliku elu mõttes võib Laikmaad isegi tähtsamaks pidada. Kui Köleri koht tsaariõukonnas näitas igale poisikesele, kui kaugele võib talutarest ande, töötegemise ja vedamisega jõuda,…
Siret Saar, koguhoidja Fotod on illustratiivsed Kalev Keskküla kirjutab oma miniatuuris „Lihtne eestlane“, et „sageli on oht muutuda liialt oma ameti nägu. Me oleme õppinud ennast mitte kõrvalt vaatama, tormama pimesi edasi. Mis päästaks? Rohkem eneseirooniat, rohkem kõrvalpilku ja samas rohkem ennast!“ Kirjutan sellele mõttele kahe käega alla. Kui oled oma ametis valmis eneseirooniaks ja…
Kaari Siemer, ERMi hariduskeskuse juhataja Kirjeldustõlge: Fotol on kanal ja kanalit ääristavad majad. Mis meile esimesena meenub, kui mõtleme Amsterdami peale? Kõigepealt – nagu Anne Veski laulust laenatud pealkirigi viitab – loomulikult tulbid! Kindlasti ka kanalid, juust, jalgrattad… Kui muuseumitöötaja läheb Amsterdami, siis mida ta sealt leiab? Jah, tulpe, kanaleid, jalgrattaid ja juustu, aga eelkõige…
Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar Saaremaal polnud meil milleski õnne. 17 augustil tegime huvitava jalutuskäigu läbi Orinõmme ja Liigalaskma külade. Esimeses joonistasime kaunis täpse situatsiooniplaani Härma-Tooma talust (omanik: Joh. Teras), pääle selle külastasime rea teisigi peresid. Tööd mainit külades oleks leidund rohkesti, kahjuks pidi aga hra. Hornyánszky perekondlikel põhjusil juba teisipäevaks Kuivastus olema (post!) ja nõnda…
Kristi Umalas töötab Eesti Rahva Muuseumis arhivaarina alates 2008. aastast. Ta on lõpetanud 2008. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias infoteaduse ja dokumendihalduse eriala. 2015. aastal omandas ta magistrikraadi Tartu Ülikoolis arhiivinduse ja 2024. aastal Eesti Maaülikoolis ergonoomika erialal. Vabal ajal meeldib Kristile aias tegutseda ja panustada vabatahtlikku riigikaitsesse Naiskodukaitses. Kristi Umalasega vestles arhivaar Karmen Maat…
Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar Eesti Rahva Muuseumi asutamisajaks on kokkuleppeliselt 14. aprill 1909, mil toimus Eesti Rahva Muuseumi tegevliikmete kogu koosolek, valiti juhatus ning pandi paika edasine tegevuskava. Muuseumi esimestest sünnipäevadest ei ole fotojäädvustusi, ka 1934. aasta juubelipidustustest leiab andmeid pigem tervitustelegrammidest ja ning 25. aastapäevale pühendatud muuseumi aastaraamatust, seevastu 50 aasta juubelit tähistati suurejooneliselt…
Jaanuari lõpus ja veebruari alguses, kui õhk oli veel karge, kuid päikese liug mööda taliharjanõlvakut läks päev-päevalt ikka pikemaks, oli Annika Mägimets keeletoimetamise praktikal ERMis. Tema naksakat arvutihiirt suunas ERMi toimetaja Karin Kastehein, kellega Annika oli juba varasemalt tuttav, nad toimetasid aasta tagasi tema esimest lasteraamatut „Saladuslike vihjete saar“. Annika sõnul sujus koostöö Kariniga hästi…
Oliver Kulpsooga vestles Siret Saar Oliver Kulpsoo on valguskunstnik. 2003. aastal lõpetas ta Viljandi Kultuurikolledži valguskujundaja eriala esimese lennu ning pärast seda on ta töötanud sihtasutuses NUKU, Von Krahli Teatris ning teatris Sõltumatu Tantsu Lava. Tema oskusi on vaja läinud sellistel festivalidel nagu Baltoscandal, Augusti TantsuFestival, SAAL Biennaal, POT, Eesti Teatri Festival Draama, NuQ Treff,…
Tekst: Ülle Jäe, koguhoidja Fotod: Muuseumide infosüsteem Vanasti usuti, et juba taliharjapäeval, 17. jaanuaril, tuleb putukatele hing sisse. Ennetusmaagilise putukatõrjega alustati paavlipäeval, 25. jaanuaril. Eriti palju putukatega seotud uskumusi on madisepäeval, 24. veebruaril. Arvati, et kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Kasulik oli pisut käsikivi ringi ajada ehk „kärbseid jahvatada“, nii pidid tüütud…