Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva päev, mida tähistatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased võeti Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Venemaa Föderatsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva päeva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmasõja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…
Helina Harend ja Susanna Mett, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Silmad on maailma pärimuses olulisel kohal. Silmast rääkisid juba antiikfilosoofid, kes arutasid, kas see saadab endast kiiri välja, nagu arvasid näiteks Demokritos ja Platon, või on see läbipaistev veetaoline vahendaja, nagu uskus Aristoteles. Silmast räägitakse ka Eesti pärimuses mitmes kontekstis, alates silmaallikatest ja silma omadustest…
Piret Koosa, ERMi teadur. Neil päevil täitub 100 aastat ERMi esimese direktori Ilmari Mannineni ametisse asumisest. Vastiseseisvunud Eesti Vabariigis ja 1919. aastal eestikeelse õppetööga alustanud Tartu Ülikoolis oli esialgu puudus mitme valdkonna eriteadlastest ja nii tuli neid kutsuda välismaalt. Nn rahvusteaduste arendamisel on olulist rolli mänginud Soome teadlased. Üheks neist oli etnograaf Ilmari Justus Andreas…
Karin Leivategija, ERMi teadur. Kas teate, millega tegelevad linnaelanikud ühel tavalisel vaiksel juunikuu kesknädalal öises Tartus? Kaksteist filmitegijat ja visuaalantropoloogi üle maailma tulid nädalaks ERMi loomeresidentuuri, et just seda uurida. Residendid käisid kolm valget ööd järjest Tartus otsimas öiseid liikujaid, valgust, pimedust ja varju, aistinguid, legende ja rahvapärimust, argiöist tööd, ERMi hoone öömaastikke, tankla kabanossi…
Pille Pruulmann Vengerfeldt, Malmö Ülikooli meediaprofessor, näituse “Numbripõnevus. Arutlus andmetest ja mõõtmisest” kuraator. „Inimesed on numbriloomad,“ väidavad Rootsi-Norra majandusprofessorid Michael Dahlen ja Helge Thorbjørnsen. See tähendab, et me sõltume oma valikutes ja otsustes numbritest ning need mõjutavad meid suisa alateadvuse tasandil. Kas teadsite näiteks, et numbritel on sugu? Või seda, et numbrid suudavad meid mõjutada…
Kunstikollektsionäär Enn Kunilaga vestles ERMi turundusjuht Kairi Ustav. Kas saite kunstihuvi kodust kaasa? Kas Teie lapsepõlvekodus oli kunsti? Minu kunstihuvi on tõepoolest pärit lapsepõlvest. Olulist rolli mängis siinjuures perekonna kultuurilembus. Emaga koos käisin juba varakult palju kunstinäitustel, kontsertidel, teatris, ooperis, laulu- ja tantsupidudel. Ka koduseintel oli meil mõningaid maale. Kõige enam on meeles töö, mis…
Eesti Rahva Muuseumil on hea meel võõrustada üht olulisemat Euroopa muuseumivaldkonna üritust, nimelt Euroopa aasta muuseumi auhinna konverentsi ja üleandmistseremooniat (EMYA 2022). Konverentsil tutvustatakse aasta jooksul parima muuseumi auhinnale nomineeritud muuseume. Temaatiliste paneelide raames võetakse vaatluse alla institutsionaalsed tugevad küljed ja arendustegevus ning nende analüüs. EMYA auhinnatseremoonial jagatakse välja kümmekond preemiat parimatele Euroopa muuseumidele. EMYA…
Pille Runnel, ERMi teadusdirektor; Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. 3. mail toimub Eesti Rahva Muuseumi 60. aastakonverents „Relevance“ („Mõjukad muuseumid“), kus uurime, miks on mõju ja relevantsus muuseumide ning kultuuriasutuste tegevuse mõtestamisel olulised. Euroopa muuseumid on praegu nii-öelda kolmikkriisi keskel: koroonapandeemiale ja järjest ilmsemaks muutuvale kliimakriisile on lisandunud sõjategevus Euroopas. Nii nagu sõjalises konfliktis üldiselt, toimuvad…
ERMi teadur-kuraator Reet Piirilt ilmus hiljuti ülevaatlik raamat „Rahvarõivas on norm“, mille kaante vahel on 151 rahvarõivakomplekti, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Esindatud on kõik Eesti kihelkonnad! Raamat koondab esinduslikku valikut rahvarõivaste ülevaatenäituselt „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ (2017–2018), mille kuraator Reet oli ja mis sai külastajate hulgas väga populaarseks. Reedaga…
Marleen Metslaid, ERMi teadur. 2022. aasta veebruaris möödus 120 aastat tuntud etnoloogi Gustav Ränga (1902–1998) sünnist. Sel puhul korraldab Eesti Rahva Muuseum Hurda saalis 6. aprillil 2022 konverentsi „Gustav Ränk 120. Tartust laiemasse maailma“, kus antakse ülevaade Gustav Ränga pärandist Eesti etnoloogias ja rahvusteaduste arendamisest paguluses. Teave konverentsi kohta. Saaremaalt taluperest pärit Gustav Ränk õppis…