Konverents: muuseumide ühiskondlik mõju

Pille Runnel, ERMi teadusdirektor; Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. 3. mail toimub Eesti Rahva Muuseumi 60. aastakonverents „Relevance“ („Mõjukad muuseumid“), kus uurime, miks on mõju ja relevantsus muuseumide ning kultuuriasutuste tegevuse mõtestamisel olulised. Euroopa muuseumid on praegu nii-öelda kolmikkriisi keskel: koroonapandeemiale ja järjest ilmsemaks muutuvale kliimakriisile on lisandunud sõjategevus Euroopas. Nii nagu sõjalises konfliktis üldiselt, toimuvad…

Reet Piiri: rahvarõivad on kokkukuuluvuse märk

ERMi teadur-kuraator Reet Piirilt ilmus hiljuti ülevaatlik raamat „Rahvarõivas on norm“, mille kaante vahel on 151 rahvarõivakomplekti, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Esindatud on kõik Eesti kihelkonnad! Raamat koondab esinduslikku valikut rahvarõivaste ülevaatenäituselt „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ (2017–2018), mille kuraator Reet oli ja mis sai külastajate hulgas väga populaarseks. Reedaga…

Gustav Ränga kirjad Kustaa Vilkunale 1939. ja 1940. aastast

Marleen Metslaid, ERMi teadur. 2022. aasta veebruaris möödus 120 aastat tuntud etnoloogi Gustav Ränga (1902–1998) sünnist. Sel puhul korraldab Eesti Rahva Muuseum Hurda saalis 6. aprillil 2022 konverentsi „Gustav Ränk 120. Tartust laiemasse maailma“, kus antakse ülevaade Gustav Ränga pärandist Eesti etnoloogias ja rahvusteaduste arendamisest paguluses. Teave konverentsi kohta. Saaremaalt taluperest pärit Gustav Ränk õppis…

Kuidas valmis „Rännak Lotmani semiosfääris“. Intervjuu näituse looja Katrin Sipelgaga

2022. aasta veebruaris möödus 100 aastat semiootik Juri Lotmani sünnist. Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis on sel puhul 20. aprillini avatud näitus „Rännak Lotmani semiosfääris“. Näitus portreteerib Juri Lotmanit kui lahket võõrustajat, pühendunud vanaisa, mitmetahulist teadlast ja süümega intellektuaali. Kujunduse kese on Lotmani korter Tartus Veski tänaval, mis oli pikki aastaid teadlaste, tudengite ja kultuuritegelaste kohtumispaigaks.…

Richard Maacki jälgedes Amuuri jõele

Täna kell 18 esitleb etnoloog Indrek Jääts ERMi Hurda saalis oma raamatut „Maack Amuuril. Ühe ekspeditsiooni lugu“, mis räägib baltisaksa maadeuurija Richard Maacki ekspeditsioonist Amuuri jõele aastail 1855-1856. Selle uurimisretke tulemusena sündinud venekeelne raamat „Reis Amuurile“ (1859) ning selle juurde kuuluv illustratsioonide mapp mõjusid Jäätsile sedavõrd inspireerivalt, et ta sõitis esmalt ise Amuurile, süvenes siis…

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine aastakümneid tagasi. Pildigalerii.

Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar. Tänapäeva rahutus maailmas on kosutav tunda rõõmu sellest, mis meil olemas on. Tähtsaimaks on kindlasti meie oma riik, oma keel, oma kultuur. Vabariigi sünnipäeval saab Eesti Rahva Muuseumi fotokogu abiga heita pilgu paljude aastakümnete taha, et vaadata, kuidas pidupäeva siis tähistati. Teie ees on 19 fotot, millest seitse esimest kajastavad…

Miljard Kilk Köögis

Miljard Kilk ja Rembrandt Harmenszoon van Rijn

Reet Mark, ERMi näituste peaprodutsent. ERMi galeriis saab maikuu alguseni vaadata ligi kuutkümmet Miljard Kilgi maali. Siinses blogiloos keskendun aga kahele: üks neist kuulub tema tuntuimate teoste hulka ja teine, hilisema loomeperioodi pilt, on pärit Viinistu kunstimuuseumi püsiekspositsioonist. Moskva olümpiamängude ajal – aastal 1980 – maalis Kilk ühe oma tuntuima pildi, mille ametlik pealkiri on…

Pooleks lõigatud margid

Eve Aab, ERMi produtsent; Ants Linnard, Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi liige. Lugu viib meid tsaariaega, mil tuli ette sedagi, et kirju saadeti pooleks lõigatud margiga. Venemaal võeti margid kasutusele 1. jaanuaril 1858 ja nende nominaal oli 10 kopikat. Müügile tulid nii hammastatud kui ka hammastusmasina rikke tõttu lõigatud margid. Need margid on kustutatud punkt-numbertempliga. Hammastatud markide tiraaž…

Näitusest „Kaasav ELU” Eesti Rahva Muuseumis

Tiia Artla ja Jana Kadastik, näituse loojad Kogu maailmas tõuseb üha enam esiplaanile kõiki kaasava keskkonna loomine ja uudsete lahenduste leidmine ning rakendamine. On vaja luua selliseid tooteid ja teenuseid, mis arvestaksid erinevate sihtgruppidega. Kasutajakeskse disaini põhimõtet näitab kõige ülevaatlikumalt selline skeem: Nätuse kujundusega on püütud luua ligipääsetav keskkond, pakkudes kogemust läbi tunnetuse. Näitus on…

Eesti Rahva Muuseumi uue majaga läks kõik hästi, isegi kunstihange

Tõnis Lukas, Eesti Rahva Muuseumi direktor aastatel 1992 – 1995 ja 2013 – 2018. Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on uhkusega üks Eesti olulisemaid ehitisi, aga mitte ainult. Tegemist pole ju üksnes mõjuva hoonega, vaid kõik, mis materjalidesse valatud, peab edasi andma muuseumi hindamatut sisu. Üks, mis on selle sügavust ilmestama kutsutud, on riigi tellitud…