Öökartus ja ööpärand ehk teemasid rahvusvaheliselt ööuuringute konverentsilt

Karin Leivategija, ERMi teadur-kuraator. Juuli alguses leidis Lissabonis aset (virtuaal)konverents, mille keskmes olid ööajaga seotud teemad. Ööaja uurimine on populaarsust kogunud just viimastel aastatel, üheks põhjuseks usutavasti asjaolu, et linnastunud rahvastik on enneolematu intensiivsusega hakanud tegevusväljana kasutama öist aega. Arheoloog Nancy Gonlin tõi oma ettekandes[1] välja, et oleme inimestena esiteks tugevalt linnastunud liik – Homo…

Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis

Autor: Ester Bardone, TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia lektor Viimase kümnekonna aastaga on kitsepidamise talusid ja kitsetooteid, eriti mitut sorti juustu, Eestis üha juurde tulnud. Kodukits pälvis sel suvel ka muuseumide tähelepanu: ERMi rahvakultuuri keskuses on üleval USA päritolu Nichole Michelle (Pono) Weimeri fotonäitus „Kitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted“, mis kujutab…

Luudesse salvestunud elulood

Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. ERMi külastajad on ehk tähele pannud, et aeg-ajalt veereb muuseumis ratastel luukere, kahvatul luisel näol igikestev irve. Koolilastele on selline tegelane väga tuttav Kondi-Robertina, kes aitab bioloogia- ja terviseõpetuse tundides juttu inimluudest selgemaks teha. Aga kuidas on lood ERMis? Siin ei toimu ometi anatoomia tunde? Eesti Rahva Muuseum, ehkki inimestega tihedalt…

Kaameraga saunas ja laudas. Kuidas ERM väikeettevõtjatega koos filme tegi

Autorid: ERMi vanemteadur Anu Kannike ja teadur-kuraator Karin Leivategija. 2018. ja 2019. aastal valmisid ERMi ja kolme Võrumaa väikeettevõtja koostöös toidupärandit tutvustavad lühifilmid „Mooska talu, suitsuliha valmistamine”, „Kolotsi talu, kitsejuustu valmistamine” ja „Metsavenna talu, sõira valmistamine”. Nende autor on ERMi visuaalantropoloog Karin Leivategija. ERM  on kasutanud filmi etnograafilise dokumenteerimise vahendina järjepidevalt 20. sajandi keskpaigast. Muuseumi…

Variatsioonid variolatsiooni teemal ehk „ilusad tüdrukud saavad paremini mehele kui rõugearmilised“

Alar Karis, ERMi direktor. Ajal, mil uus viirushaigus on alustanud inimkonna proovile panemist, on arusaadavalt huvi selle teema vastu kõrgendatud. Selles blogiloos ongi jutuks nakkushaigused, täpsemalt võitlus rõugete vastu. Karmim haigus, mis omal ajal eestlasi maha niitis leetrite, düsenteeria, koolera, tüüfuse, sarlakite, malaaria ja rõugete kõrval, oli kindlasti katk. Rõuged (lad variola) aga on ainuke…

Meie argised leiutised

Autor: Agnes Aljas, teadussekretär. Me otsime oma igapäevategemistes ikka viise-võimalusi, kuidas mugavamalt ja lihtsamalt hakkama saada. Arendamine, uuendamine ja leiutamine kuulub inimloomuse juurde, olgu tegu talupojamõistuse või lausa insenerliku nutikusega. Vahel saame inspiratsiooni teistelt, mõnikord on uus asi tekkinud puhtalt juhuse või kokkusattumuse tõttu. ERMi arhiivis on lugu telekapuldist, mis valmistati 1980. aastate alguses ja…

Elle Vunder 80. Moodsale etnoloogiaõppele alusepanija

Autor: ERMi teadur Marleen Metslaid. Nädalavahetusel, kui rahvusülikool tähistas 100. aastapäeva, sai 80-aastaseks selle kauaaegne professor Elle Vunder. Elle on töötanud ka ERMis ja teda võib julgelt nimetada eesti etnoloogia üheks parimaks tundjaks. Elle sündis Tartus 30. novembril 1939. aastal (algne perekonnanimi Veinimäe). Sõja ajal viis ema ta elama Peipsi äärde Mehikoorma külla vanaema ja…

MOI! ehk mõjukad muuseumid

Autor: ERMi teadusdirektor Pille Runnel. Eesti Rahva Muuseum osaleb rahvusvahelises Loov Euroopa koostööprojektis „Mõjukad muuseumid“ (MOI!,  Museums of Impact). Detsembris algava ühistegevuse kaugem eesmärk on suurendada muuseumide mõju ja nii kogu Euroopas. Kultuuril ja kultuuripärandil on suur potentsiaal säästlikuma, tolerantsema ja avatuma ühiskonna loomisel. Muuseumid panustavad inimeste heaolusse, aga on ka kultuurilise loovuse ja uute…

Eesti keel – emakeel ja riigikeel

Autor: Ilmar Tomusk. 2019. aasta on eesti keele aasta, mida kannab soov meie keelt väärtustada ja tähistada selle mainimist riigikeelena 100 aastat tagasi. Nii on veelgi enam põhjust rääkida sellest, kuidas on inimkeel ning meie emakeel kujunenud. Keel on üks informatsiooni vahetamise viisidest. Infovahetus toimub kogu universumis, ka eluta looduses. Loomulikult vahetavad informatsiooni ka kõik…

Hiiumaal kodalukkude otsinguil

Kata Maria Metsar, ERMi produtsent ja Heidi Solo, kodalukkude näituse kuraator. Fotod: Kata Maria Metsar ja Kristjan Raba. Võis olla kella seitsme-kaheksa paiku hommikul, kui ERMi näituste juht Kristjan kohvitassiga muuseumi bussi istus. Algas sõit Tartust Hiiumaale, et teha tutvust veel kasutusel olevate kodalukkudega. Välitööd toimusid 29.–31. juulil ning neis osales neli inimest: kodalukkude näituse…