Täna kell 18 esitleb etnoloog Indrek Jääts ERMi Hurda saalis oma raamatut „Maack Amuuril. Ühe ekspeditsiooni lugu“, mis räägib baltisaksa maadeuurija Richard Maacki ekspeditsioonist Amuuri jõele aastail 1855-1856. Selle uurimisretke tulemusena sündinud venekeelne raamat „Reis Amuurile“ (1859) ning selle juurde kuuluv illustratsioonide mapp mõjusid Jäätsile sedavõrd inspireerivalt, et ta sõitis esmalt ise Amuurile, süvenes siis…
Terje Anepaio, ERMi teadur-kuraator. Me tunneme ja kogeme iga päev, kuidas koroonapandeemia on muutnud ning muudab veelgi meie töö- ja argielu. Loomulikult on see tugevasti puudutanud muuseumi koostööd riskigruppi kuuluvate eakate kogukondadega, ka välitöid. Mäletame veel 2021. aasta heitlikku algust, mil koroona levis lausa plahvatuslikult ja meeli täitis vaktsiinide ootus. Lootus naasta n-ö vana hea…
Marleen Metslaid, ERMi teadur. Sellel aastal tähistas Eesti Rahva Muuseumi Korrespondentide Võrk oma 90 aasta juubelit. Selle puhul korraldati 12. novembril muuseumis seminar-arutelu, kus keskenduti mäluasutuste kogumis- ja vahendamistegevuste olevikule ja tulevikule. Esinema oli kutsutud Eesti ja Soome mäluasutuste esindajaid, et kuulda erinevatest kogemustest rahva kaasamisel kultuuripärandi kogumisse, väärtustamisse ja kasutamisse. Meid huvitasid küsimused, kuidas…
Tiina Tael, peaarhivaar ja kirjasaatjate võrgu juhendaja. Sel sügisel tähistab Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate võrk 90. sünnipäeva. Selle pika aja jooksul on muuseumi tublide abiliste toel talletatud arhiivi ligi 56 000 käsikirja paljudel teemadel, nii vastuseid küsimuslehtedele, paikkondlikke kirjeldusi kui ka eluloolisi mälestusi. Muuseumi suurima arhiivi – korrespondentide vastuste arhiivi täiendamisse on oma panuse andnud…
Svetlana Karm, ERMi teadur, uurimisprojekti juht. Aastatel 2019–2021 tegelesid ERMi teadurid süvendatult uurimistööga, mis keskendus nõukogudeaegsetele soome-ugri välitöödele, muuseumikogude ja etnoloogiliste teadmiste loomise protsessile. Eesmärgiks oli koguda Eesti uurijate ja kohalike soomeugrilaste mälestusi ning käsikirjalisi ja audiovisuaalseid dokumente, mis heidavad pilgu 30–50 aasta tagustele sündmustele ja etnograafilise koostöö iseärasustele. Algselt põhimeetodina kavandatud välitööd tuli meil…
Terje Anepaio, ERMi teadur-kuraator. Neist ärevaist juunipäevadest, mil sadadest kodudest üle Eesti viidi vägivaldselt minema ja topiti küüditamisrongidesse tuhanded inimesed, möödub tänavu kaheksa aastakümmet. Inimese elus on 80 aastat väga pikk aeg, kuhu mahub palju mälestusi ning sündmusi. Tänasel leinapäeval on meiega veel inimesed, kes sattusid juuniküüditamise õudusse. Vaatamata suurtele katsumustele on nad jõudnud väärikasse…
Loo autor Mathilde Frances Lind on folkloori ja etnomusikoloogia osakonna doktorant Indiana ülikoolis ja vahetusüliõpilane TÜ Viljandi kultuuriakadeemias. Kui tulin Ameerika Ühendriikidest Eestisse välitöid tegema, ei osanud ma ette kujutada, et ülemaailmne pandeemia võiks mu plaane sel määral mõjutada. Õnneks sain tänu ERMile ning Eesti arhiivide ja muuseumide avatud juurdepääsuga andmebaasidele oma projektiga uues…
Author: Mathilde Frances Lind is a PhD student in the Department of Folklore and Ethnomusicology at Indiana University Bloomington, United States, and an exchange student at the UT Viljandi Culture Academy. When I first came to Estonia from the United States to do fieldwork for my PhD, I never could have imagined that a global…
Tenno Teidearu, ERMi teadur. Füüsilise aktiivsuse mõõtmine ja selleks mõeldud tehnoloogilised seadmed on saanud paljude jaoks argielu osaks. Meedias räägitakse aina enam soovituslikest sammude arvust, iganädalastest aktiivsusminutitest, monitoridest või rakendustest. Kõik see pakub rahvusvahelises teadusmaailmas huvi kommunikatsiooniteadlastele, sotsioloogidele ja etnoloogidele. Mõtestan siin seda kultuurinähtust etnoloogia vaatevinklist ja toon intervjuudest mõned näited aktiivsusmonitoride kasutamise tähendusest, keskendudes…
Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. Eestlaste päritolu kohta avaldasid varauusaegsed kirjamehed arvamust juba siis, kui meie ise eelistasime end veel maarahvaks kutsuda. Rahvusliku eneseteadvuse tõusu harjal tõusid ka eestlaste endi seas küsimused selle poolmüütilise algjuurika kohta, mida iga väärika ajalooga rahvas omama pidi. Nõnda on juba 19. sajandist saadik ikka ja jälle esitatud uusi seisukohti eestlaste…