Meie argised leiutised

Autor: Agnes Aljas, teadussekretär. Me otsime oma igapäevategemistes ikka viise-võimalusi, kuidas mugavamalt ja lihtsamalt hakkama saada. Arendamine, uuendamine ja leiutamine kuulub inimloomuse juurde, olgu tegu talupojamõistuse või lausa insenerliku nutikusega. Vahel saame inspiratsiooni teistelt, mõnikord on uus asi tekkinud puhtalt juhuse või kokkusattumuse tõttu. ERMi arhiivis on lugu telekapuldist, mis valmistati 1980. aastate alguses ja…

Elle Vunder 80. Moodsale etnoloogiaõppele alusepanija

Autor: ERMi teadur Marleen Metslaid. Nädalavahetusel, kui rahvusülikool tähistas 100. aastapäeva, sai 80-aastaseks selle kauaaegne professor Elle Vunder. Elle on töötanud ka ERMis ja teda võib julgelt nimetada eesti etnoloogia üheks parimaks tundjaks. Elle sündis Tartus 30. novembril 1939. aastal (algne perekonnanimi Veinimäe). Sõja ajal viis ema ta elama Peipsi äärde Mehikoorma külla vanaema ja…

MOI! ehk mõjukad muuseumid

Autor: ERMi teadusdirektor Pille Runnel. Eesti Rahva Muuseum osaleb rahvusvahelises Loov Euroopa koostööprojektis „Mõjukad muuseumid“ (MOI!,  Museums of Impact). Detsembris algava ühistegevuse kaugem eesmärk on suurendada muuseumide mõju ja nii kogu Euroopas. Kultuuril ja kultuuripärandil on suur potentsiaal säästlikuma, tolerantsema ja avatuma ühiskonna loomisel. Muuseumid panustavad inimeste heaolusse, aga on ka kultuurilise loovuse ja uute…

Eesti keel – emakeel ja riigikeel

Autor: Ilmar Tomusk. 2019. aasta on eesti keele aasta, mida kannab soov meie keelt väärtustada ja tähistada selle mainimist riigikeelena 100 aastat tagasi. Nii on veelgi enam põhjust rääkida sellest, kuidas on inimkeel ning meie emakeel kujunenud. Keel on üks informatsiooni vahetamise viisidest. Infovahetus toimub kogu universumis, ka eluta looduses. Loomulikult vahetavad informatsiooni ka kõik…

Hiiumaal kodalukkude otsinguil

Kata Maria Metsar, ERMi produtsent ja Heidi Solo, kodalukkude näituse kuraator. Fotod: Kata Maria Metsar ja Kristjan Raba. Võis olla kella seitsme-kaheksa paiku hommikul, kui ERMi näituste juht Kristjan kohvitassiga muuseumi bussi istus. Algas sõit Tartust Hiiumaale, et teha tutvust veel kasutusel olevate kodalukkudega. Välitööd toimusid 29.–31. juulil ning neis osales neli inimest: kodalukkude näituse…

Muuseumid peavad võtma aktiivse rolli mälupoliitika muutmises

Tõnn Kukk, Tartu Ülikooli filosoofia eriala üliõpilane Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli etnoloogide konverents „Muuseumid kui mälu ja muutuste kujundajad“ meelitas aprilli lõpus Tallinnasse ja Tartusse ligi 120 rahvusvahelist spetsialisti, et jagada üksteisega oma kogemusi muuseumi valdkonna arenduses. Ligi 30 riigi esindajad üle 40 ettekandes vaatlesid muuseumide rolli mälupoliitika kujundajana. Tänavustest aruteludest kõlas palju…

ERMi esemed Brüsselis Euroopa Ajaloo Majas näitusel „Rahutu noorus“

Tekst ja fotod: Karin Leivategija, uurimisassistent Käesoleva aasta veebruari lõpus avati Brüsselis Euroopa Ajaloo Majas ajutine näitus „Rahutu noorus. Noored Euroopas 1945. aastast tänapäevani“, mille valmimisse ka ERM oma esemete ja lugudega panustas. „Rahutu noorus“ eksponeerib koostöös arvukate muuseumide, organisatsioonide ja eraisikutega lugusid Euroopa noortepõlvkondadest pärast II maailmasõda. Vaatluse all on neli aastakümmet: 1940., 1960.,…

Siber mälus, fotodel, esemeis ja paberil

Tekst: Terje Anepaio, teadur-kuraator Fotod: Erakogu Iseseisvas Eestis on mitmeid päevi, kus mõtleme ühiselt minevikule. Nende hulgas on kaks päeva – 14. juuni ja 25. märts –, mis igapäevases argirutus meenutavad meile suurt,  halastamatut ja julma kurjust. Need on päevad, mil mälestame massiküüditamise ohvreid. 1949. aastal toimunud märtsiküüditamine oli oma ulatuselt suurim. Siis viidi Eestist…

Meenutades Ants Viirest

Novembrikuu 21. päeval kogunesid Eesti Rahva Muuseumisse akadeemilised huvilised lähemalt ja kaugemalt, et meenutada ja osutada austust 20. sajandi eesti etnoloogia suurkujule Ants Viiresele. Eesti Vabariigi eakaaslase Ants Viirese sünnist möödub tänavu 23. detsembril 100 aastat. Viirese päeva keskmes olnud mälestusseminari esimeses osas räägiti Ants Viirese tööst ja pärandist mitmest aspektist. Seminari pärastlõunases osas kuulati…

Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjutüüpidest

Tatiana Alybina, teadur Novembrikuus, vastu talve on hea aeg tulest, lõkkest ja ahjudest rääkida. ERMi näitusel „Uurali kaja“ on igas saalis ahju teemat mõnevõrra puudutatud või näidatud, olgu see siis vene ahi komi tares, kiviahi karjala saunas või rahvuslike ornamentidega kaunistatud suur ahi mari maja sees Volga rahvaste saali ühes animatsioonis. Vaatame täpsemalt tšuvali ja…