Piret Koosa, teadur Oktoobris oleme tähistanud hõimukuud. Kui vaadata, mida on erinevatel soome-ugri rahvastel vanasõnade-kõnekäändude põhjal öelda pidutsemise ja ilutsemise, laulu ja tantsu kohta, siis kajab sealt vastu pehmelt öeldes skeptiline suhtumine. Enamikul hõimlastest paistavad olevat omad vasted tarkustele-tähelepanekutele, mis eesti pärimuses kõlavad näiteks nii: kodu om paremb ku pidu; ainult kukk ja köster…
Anu Järs, teadur-kuraator. Valisime ERMi fotokogust mõned pildid ühest 80 aasta tagusest reisist. 1939. aasta juulis korraldas Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus huvireisi Rootsi, et tutvuda sealsete kaupmeeste ja ettevõtetega. Aasta enne seda käidi pikal õppematkal Soomes, järgmisel aastal, pärast Rootsit, aga plaaniti sõita Taani või Norrasse. Välisreis ei olnud tollal haruldane, aga samas polnud see…
Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Neli kümnendit kestnud teadlasetee jooksul Eesti Rahva Muuseumis põlistas Aino Voolmaa ennast Eesti kultuurilukku rahvarõivauurijana ning tunnustatud nõustajana. Tükike tema elutööst on jäädvustunud nendes tuhandetes rahvarõivakostüümides, mida kannavad lauljad ja tantsijad meie suurtel pidudel. 5. oktoobril 2020 on Aino Voolmaa 100. sünniaastapäev! Meenutame üht tahku tema…
Karin Leivategija, ERMi teadur-kuraator. Juuli alguses leidis Lissabonis aset (virtuaal)konverents, mille keskmes olid ööajaga seotud teemad. Ööaja uurimine on populaarsust kogunud just viimastel aastatel, üheks põhjuseks usutavasti asjaolu, et linnastunud rahvastik on enneolematu intensiivsusega hakanud tegevusväljana kasutama öist aega. Arheoloog Nancy Gonlin tõi oma ettekandes[1] välja, et oleme inimestena esiteks tugevalt linnastunud liik – Homo…
Autor: Ester Bardone, TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia lektor Viimase kümnekonna aastaga on kitsepidamise talusid ja kitsetooteid, eriti mitut sorti juustu, Eestis üha juurde tulnud. Kodukits pälvis sel suvel ka muuseumide tähelepanu: ERMi rahvakultuuri keskuses on üleval USA päritolu Nichole Michelle (Pono) Weimeri fotonäitus „Kitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted“, mis kujutab…
Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. ERMi külastajad on ehk tähele pannud, et aeg-ajalt veereb muuseumis ratastel luukere, kahvatul luisel näol igikestev irve. Koolilastele on selline tegelane väga tuttav Kondi-Robertina, kes aitab bioloogia- ja terviseõpetuse tundides juttu inimluudest selgemaks teha. Aga kuidas on lood ERMis? Siin ei toimu ometi anatoomia tunde? Eesti Rahva Muuseum, ehkki inimestega tihedalt…
Autorid: ERMi vanemteadur Anu Kannike ja teadur-kuraator Karin Leivategija. 2018. ja 2019. aastal valmisid ERMi ja kolme Võrumaa väikeettevõtja koostöös toidupärandit tutvustavad lühifilmid „Mooska talu, suitsuliha valmistamine”, „Kolotsi talu, kitsejuustu valmistamine” ja „Metsavenna talu, sõira valmistamine”. Nende autor on ERMi visuaalantropoloog Karin Leivategija. ERM on kasutanud filmi etnograafilise dokumenteerimise vahendina järjepidevalt 20. sajandi keskpaigast. Muuseumi…
Alar Karis, ERMi direktor. Ajal, mil uus viirushaigus on alustanud inimkonna proovile panemist, on arusaadavalt huvi selle teema vastu kõrgendatud. Selles blogiloos ongi jutuks nakkushaigused, täpsemalt võitlus rõugete vastu. Karmim haigus, mis omal ajal eestlasi maha niitis leetrite, düsenteeria, koolera, tüüfuse, sarlakite, malaaria ja rõugete kõrval, oli kindlasti katk. Rõuged (lad variola) aga on ainuke…
Autor: Agnes Aljas, teadussekretär. Me otsime oma igapäevategemistes ikka viise-võimalusi, kuidas mugavamalt ja lihtsamalt hakkama saada. Arendamine, uuendamine ja leiutamine kuulub inimloomuse juurde, olgu tegu talupojamõistuse või lausa insenerliku nutikusega. Vahel saame inspiratsiooni teistelt, mõnikord on uus asi tekkinud puhtalt juhuse või kokkusattumuse tõttu. ERMi arhiivis on lugu telekapuldist, mis valmistati 1980. aastate alguses ja…
Autor: ERMi teadur Marleen Metslaid. Nädalavahetusel, kui rahvusülikool tähistas 100. aastapäeva, sai 80-aastaseks selle kauaaegne professor Elle Vunder. Elle on töötanud ka ERMis ja teda võib julgelt nimetada eesti etnoloogia üheks parimaks tundjaks. Elle sündis Tartus 30. novembril 1939. aastal (algne perekonnanimi Veinimäe). Sõja ajal viis ema ta elama Peipsi äärde Mehikoorma külla vanaema ja…