46 aastat väliseesti elu hobifotograaf Enn Andersoni slaididel

Riina Reinvelt, ERMi peavarahoidja

Selle kogu muuseumisse jõudmise lugu sai alguse seitse aastat tagasi, kui käisime ERMi uue püsinäituse ettevalmistamise käigus Rootsis sealseid eestlasi intervjueerimas ning olulisi kohti ja sündmusi filmimas. Nii-öelda võttegruppi kuulusid peale minu fotograaf Anu Ansu ja filmimees Maido Selgmäe. Stockholmis oli üheks meie vastuvõtjaks ja võõrustajaks perekond Anderson – Tiiu ja Enn. Nad rääkisid meile oma elust 1930. aastate Eestis, põgenemisest Rootsi, elu sisseseadmisest ja sellest, kuidas võõrsil hakkama saadi, säilitades samal ajal eesti perekonna.

„Ennu pildistamiskirest ei rääkinud kumbki, küll aga märkasime elutoas digitaalset pildiraami, kus vahetusid värvipildid perekonnast, väliseesti üritustest, reisidest ja Eestist. Selgus, et Enn oli ajaviiteks terve slaidikogu (u 650 karpi) ära diginud. Väga moodne! Ja mugav meile: leppisime kohe kokku, et kopeerime endalegi need failid ja vaatame muuseumis rahulikult läbi. Lisaks saime nimekirja, kus oli märgitud iga karbi (filmirulli) pildistamise aasta, kohad ja sündmused. Panime vaikselt idanema mõtte, et valik Ennu piltidest võiks jõuda Eesti Rahva Muuseumi kogudesse – loomulikult originaalide ehk diapositiividena.

Tagasi Tartus, koostasime nimekirja kaadritest, mis meile huvi pakkusid, ja saatsime Ennule. Exceli tabelisse kantud legendid saabusid mõne nädalaga. Leppisime kokku, et ei hakka kõiki slaide Eestisse tooma, vaid mõistlik on sõita Stockholmi, sorteerida välja valitud slaidid ja ühtlasi täiendada veelgi infot. Nii saigi 2016. aasta lõpus reis rahvuskaaslaste programmi toel teoks ja ligi tuhatkond slaidi jõudis Tartusse. Muuseumi fotolaboris digiti kõik slaidid uuesti suurema resolutsiooniga ja kogu oligi vastuvõtmiseks valmis. Enn Andersoni diapositiivide kogu sai osaks ERMi rikkalikust fotokogust ja kannab kogunumbrit Fk 3041.

Enn Anderson (23.02.1931–02.11.2020) kasvas üles Tallinnas Köleri tänaval ja Meriväljal, sõja ajal elas perekond Tatari tänaval. Pere põgenes koos kahe pojaga 1944. aasta septembris Rootsi. Enn sai hariduse rootsikeelses koolis ja asus 1952. aastal õppima Stockholmi tehnikaülikooli inseneriteadust, spetsialiseerudes vesiehitusele. Ise nimetas ta seda õnnelikuks valikuks, sest tööpuudust ei olnud tal kunagi ja tal oli võimalus projekteerida hüdroelektrijaamu nii Rootsis ja Norras kui ka Aasias ning Aafrikas. 1976. aastal kolis pere Norra, sest Enn sai sealt tööpakkumise.

aastal abiellus ta Tiiuga, samuti pagulasperest pärit neiuga, ja neil sündis kolm last. Fotokogust leiab palju perefotosid Ennu-Tiiu perest, aga ka nende vanematest ja sugulastest-sõpradest. On nii pidupäevi kui ka argiseid tegemisi ja lihtsalt kodust interjööri.

Enn ja Tiiu võtsid aktiivselt osa eestlaste üritustest ja ettevõtmistest: laulupeod ja Estivalid Rootsis, laste suvekodud Rootsis, skaudi- ja gaidilaagrid, ülemaailmsed ESTO festivalid, Eesti Selts Norras. Enn oli korp! Fraternitas Estica liige ja Tiiu kuulub korp! Filiae Patriae ridadesse. Ka nende korporatsiooni tegemised peegelduvad Ennu slaididelt.

aasta augusti tulid nad esimest korda Eestisse ja edaspidi muutusid reisid siia regulaarseks, suvel veedeti siin pikem puhkus. Kaamera oli Ennul ikka kaasas ja ta püüdis pildile nii linnavaateid, olmet kui ka üritusi.

Esimesed slaidid on pildistatud 1958. aastal Rootsis ja viimased 2004. aasta laulupeol Tallinnas.