Väike Hans Voolmanni (Voolmaa) lihavõttekaartide välimääraja

Tiina Tael, ERMi peaarhivaar. Vanadel tähtpäeva fotopostkaartidel ei ole alati märget fotograafi kohta. Teame küll Jaan Kristini, Karl Noormägi, Hilja Rieti ja Karl Akeli tähtpäevakaarte, kuid Hans Voolmanni nimi on tõenäoliselt selles vallas tundmatu. Küllap on aga paljudel inimestel perekonnaalbumis grupipilte, kohavaateid või portreid, mis on valminud tema fotostuudios. ERMi fotokogus oli selliseid pilte kümme.…

Gustav Ränga kirjad Kustaa Vilkunale 1939. ja 1940. aastast

Marleen Metslaid, ERMi teadur. 2022. aasta veebruaris möödus 120 aastat tuntud etnoloogi Gustav Ränga (1902–1998) sünnist. Sel puhul korraldab Eesti Rahva Muuseum Hurda saalis 6. aprillil 2022 konverentsi „Gustav Ränk 120. Tartust laiemasse maailma“, kus antakse ülevaade Gustav Ränga pärandist Eesti etnoloogias ja rahvusteaduste arendamisest paguluses. Teave konverentsi kohta. Saaremaalt taluperest pärit Gustav Ränk õppis…

Kuidas valmis „Rännak Lotmani semiosfääris“. Intervjuu näituse looja Katrin Sipelgaga

2022. aasta veebruaris möödus 100 aastat semiootik Juri Lotmani sünnist. Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis on sel puhul 20. aprillini avatud näitus „Rännak Lotmani semiosfääris“. Näitus portreteerib Juri Lotmanit kui lahket võõrustajat, pühendunud vanaisa, mitmetahulist teadlast ja süümega intellektuaali. Kujunduse kese on Lotmani korter Tartus Veski tänaval, mis oli pikki aastaid teadlaste, tudengite ja kultuuritegelaste kohtumispaigaks.…

endel kõks Tartu vaade 1938

Endel Kõksi ja Gustav Raua elujaatus

Eero Epner, näituse „Värvide ilu. Eesti kuldajastu kunst Enn Kunila kollektsioonist“ kuraator. 1938. aastal asetas 26-aastane Endel Kõks oma Tartu kesklinna ateljees üles suuremat sorti lõuendi ja asus maalima kodulinna. Kõks sündis siinsamas Tartus kingsepa pojana, lidus ilmselt poisikesena mööda linna ringi ja tundis iga nukakest. Ent sellest maalist pidi saama hoopis midagi pidulikku ja…

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine aastakümneid tagasi. Pildigalerii.

Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar. Tänapäeva rahutus maailmas on kosutav tunda rõõmu sellest, mis meil olemas on. Tähtsaimaks on kindlasti meie oma riik, oma keel, oma kultuur. Vabariigi sünnipäeval saab Eesti Rahva Muuseumi fotokogu abiga heita pilgu paljude aastakümnete taha, et vaadata, kuidas pidupäeva siis tähistati. Teie ees on 19 fotot, millest seitse esimest kajastavad…

Miljard Kilk Köögis

Miljard Kilk ja Rembrandt Harmenszoon van Rijn

Reet Mark, ERMi näituste peaprodutsent. ERMi galeriis saab maikuu alguseni vaadata ligi kuutkümmet Miljard Kilgi maali. Siinses blogiloos keskendun aga kahele: üks neist kuulub tema tuntuimate teoste hulka ja teine, hilisema loomeperioodi pilt, on pärit Viinistu kunstimuuseumi püsiekspositsioonist. Moskva olümpiamängude ajal – aastal 1980 – maalis Kilk ühe oma tuntuima pildi, mille ametlik pealkiri on…

Pooleks lõigatud margid

Eve Aab, ERMi produtsent; Ants Linnard, Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi liige. Lugu viib meid tsaariaega, mil tuli ette sedagi, et kirju saadeti pooleks lõigatud margiga. Venemaal võeti margid kasutusele 1. jaanuaril 1858 ja nende nominaal oli 10 kopikat. Müügile tulid nii hammastatud kui ka hammastusmasina rikke tõttu lõigatud margid. Need margid on kustutatud punkt-numbertempliga. Hammastatud markide tiraaž…

Näitusest „Kaasav ELU” Eesti Rahva Muuseumis

Tiia Artla ja Jana Kadastik, näituse loojad Kogu maailmas tõuseb üha enam esiplaanile kõiki kaasava keskkonna loomine ja uudsete lahenduste leidmine ning rakendamine. On vaja luua selliseid tooteid ja teenuseid, mis arvestaksid erinevate sihtgruppidega. Kasutajakeskse disaini põhimõtet näitab kõige ülevaatlikumalt selline skeem: Nätuse kujundusega on püütud luua ligipääsetav keskkond, pakkudes kogemust läbi tunnetuse. Näitus on…

Kaardisadu tsaariaegsete pühadekaartidega

Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka…

Maskiga ja maskita, kuid testiga. Välitööd koroona ajastul

Terje Anepaio, ERMi teadur-kuraator. Me tunneme ja kogeme iga päev, kuidas koroonapandeemia on muutnud ning muudab veelgi meie töö- ja argielu. Loomulikult on see tugevasti puudutanud muuseumi koostööd riskigruppi kuuluvate eakate kogukondadega, ka välitöid. Mäletame veel 2021. aasta heitlikku algust, mil koroona levis lausa plahvatuslikult ja meeli täitis vaktsiinide ootus. Lootus naasta n-ö vana hea…