Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja. Rahvakalendris on ridamisi tähtpäevi, mil igasugune käsitöö on ebasoovitatav või lausa keelatud. Nii ka õmblemine-nõelumine. Veelgi parem, kui nõelad on üldse silma alt ära pandud. Kuhu nad siis peita? Siin on üks tore pildigalerii, kus on näha, kuhu jõude seisvad töövahendid torgata.
Piret Koosa, ERMi teadur. Neil päevil täitub 100 aastat ERMi esimese direktori Ilmari Mannineni ametisse asumisest. Vastiseseisvunud Eesti Vabariigis ja 1919. aastal eestikeelse õppetööga alustanud Tartu Ülikoolis oli esialgu puudus mitme valdkonna eriteadlastest ja nii tuli neid kutsuda välismaalt. Nn rahvusteaduste arendamisel on olulist rolli mänginud Soome teadlased. Üheks neist oli etnograaf Ilmari Justus Andreas…
Karin Leivategija, ERMi teadur. Kas teate, millega tegelevad linnaelanikud ühel tavalisel vaiksel juunikuu kesknädalal öises Tartus? Kaksteist filmitegijat ja visuaalantropoloogi üle maailma tulid nädalaks ERMi loomeresidentuuri, et just seda uurida. Residendid käisid kolm valget ööd järjest Tartus otsimas öiseid liikujaid, valgust, pimedust ja varju, aistinguid, legende ja rahvapärimust, argiöist tööd, ERMi hoone öömaastikke, tankla kabanossi…
Kärg Valner, Treffneri Gümnaasiumi abiturient. Kuidas muuta hallides värvides ja ükskõiksust tekitav meediaruum värvikirevamaks ning huvitavamaks? Kas on võimalik ühendada kaks pealtnäha äärmust, et luua midagi uut ja kasulikku? Kas räppmuusika võib olla vahend noorteni jõudmiseks? Ja mitte ainult selleks, et suunata nende tähelepanu ühiskondlikult olulistele teemadele, vaid muuta need ka üldisemaks huvitavaks? Lühike vastus…
Blogiloo kirjutasid Siret Saar ja Mirjam Liivak. Siret Saar on ERMi koguhoidja, kes lõpetas 2020. aastal Tallinna Ülikoolis kirjeldustõlke koolituse kirjeldustõlgina. Mirjam Liivak on Tartu Ülikooli tudeng, kes lõpetas sama koolituse konsultandina. Nägemispuudega inimesed kuulavad kunstiteoste kirjeldusi, et saada rohkem osa visuaalsest maailmast ja mõista selle keelt. Mis on maali kirjeldustõlge? Kirjeldustõlk paneb teose sõnadesse, nägemispuudega…
Pille Pruulmann Vengerfeldt, Malmö Ülikooli meediaprofessor, näituse “Numbripõnevus. Arutlus andmetest ja mõõtmisest” kuraator. „Inimesed on numbriloomad,“ väidavad Rootsi-Norra majandusprofessorid Michael Dahlen ja Helge Thorbjørnsen. See tähendab, et me sõltume oma valikutes ja otsustes numbritest ning need mõjutavad meid suisa alateadvuse tasandil. Kas teadsite näiteks, et numbritel on sugu? Või seda, et numbrid suudavad meid mõjutada…
Kunstikollektsionäär Enn Kunilaga vestles ERMi turundusjuht Kairi Ustav. Kas saite kunstihuvi kodust kaasa? Kas Teie lapsepõlvekodus oli kunsti? Minu kunstihuvi on tõepoolest pärit lapsepõlvest. Olulist rolli mängis siinjuures perekonna kultuurilembus. Emaga koos käisin juba varakult palju kunstinäitustel, kontsertidel, teatris, ooperis, laulu- ja tantsupidudel. Ka koduseintel oli meil mõningaid maale. Kõige enam on meeles töö, mis…
Eesti Rahva Muuseumil on hea meel võõrustada üht olulisemat Euroopa muuseumivaldkonna üritust, nimelt Euroopa aasta muuseumi auhinna konverentsi ja üleandmistseremooniat (EMYA 2022). Konverentsil tutvustatakse aasta jooksul parima muuseumi auhinnale nomineeritud muuseume. Temaatiliste paneelide raames võetakse vaatluse alla institutsionaalsed tugevad küljed ja arendustegevus ning nende analüüs. EMYA auhinnatseremoonial jagatakse välja kümmekond preemiat parimatele Euroopa muuseumidele. EMYA…
Pille Runnel, ERMi teadusdirektor; Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. 3. mail toimub Eesti Rahva Muuseumi 60. aastakonverents „Relevance“ („Mõjukad muuseumid“), kus uurime, miks on mõju ja relevantsus muuseumide ning kultuuriasutuste tegevuse mõtestamisel olulised. Euroopa muuseumid on praegu nii-öelda kolmikkriisi keskel: koroonapandeemiale ja järjest ilmsemaks muutuvale kliimakriisile on lisandunud sõjategevus Euroopas. Nii nagu sõjalises konfliktis üldiselt, toimuvad…
Kertu Saks, Eesti Rahva Muuseumi direktor. Ja ongi sõda. Täpselt selline, millest Teise maailmasõja läbi käinud vanaisa rääkis ja nagu näidati koletutes propaganda eesmärgil toodetud sõjafilmides, mida nõukogude lapsi viidi kohustuslikus korras vaatama juba esimestest klassidest alates. Jubedad kaadrid Ukraina vabadussõjast ja küüniline Vene retoorika viib hoobilt tagasi aega, kui olime suure Venemaa „vennalikus“ peres.…