RÄPP KUI KOMMUNIKATSIOONIVAHEND

Kärg Valner, Treffneri Gümnaasiumi abiturient.

Kuidas muuta hallides värvides ja ükskõiksust tekitav meediaruum värvikirevamaks ning huvitavamaks? Kas on võimalik ühendada kaks pealtnäha äärmust, et luua midagi uut ja kasulikku? Kas räppmuusika võib olla vahend noorteni jõudmiseks? Ja mitte ainult selleks, et suunata nende tähelepanu ühiskondlikult olulistele teemadele, vaid muuta need ka üldisemaks huvitavaks? Lühike vastus on, et jah! Vist.

Uurimis- ja praktiline töö on küll igale gümnaasiumilõpetajale paras peavalu, ent samas pakub võimalust luua ja teha midagi täiesti uut. Kasvõi astuda mugavustsoonist välja, eesmärgiks sünteesida kahte täiesti erinevat maailma. Mina võtsingi ülesandeks kombineerida uudised räppmuusikaga. Nimelt tunnen suurt vajadust noortesõbralikus keeles ja vormis uudiste järele, kuna peavoolumeediast vaatab sageli vastu raskesti mõistetav infoküllus, mille vastu kaob paljudel kiiresti huvi. Nii otsustasingi hakata looma noortele võimalikult huvipakkuvaid ja lihtsas vormis meediakajastusi. Sobivaimaks meediumiks tundub olevat räppmuusika – räpitekst on atraktiivsem kui tavatekst ning sellel on kindlad piirid, millega infot edasi anda. Lisaks saab räppi ka lihtsalt kuulata ning kaasa laulda – ka nii täidavad need oma eesmärgi pakkuda infot. Win-win!

Esimese räpina ilmus 2019. aasta suvel juulireportaaž: https://soundcloud.com/otse-eeter/juulireportaaz.

Enne tehnika soetamist pidin kasutama olemasolevaid vahendeid. Foto: erakogu

Uurimuse praktiliseks tööks oli igakuine räpireportaažide (kuukokkuvõtete) avaldamine. Tahtsin neid regulaarselt noortega jagada ja ise protsessi käigus areneda. Kirjalikus osas kirjutasin aga räppmuusika olemusest ja ajaloost.

Räpi ajalugu on kirev. See sai alguse 1973. aastal toimunud suvelõpupeost, mille korraldaja ja üks esinejatest oli DJ Kool Herc. Jamaika juurtega diskor mängis sageli korraga kahte sama plaati – see võimaldas tal laulude vaheosadeks olevaid trummisoolosid pikendada ja lugusid miksida. Tekkinud muusikavoo kasutas ära Coke la Rock (esimene MC, tseremooniameister), kes loetles alguses vaheosade ajal muusikarütmis mikrofonis tuttavate nimesid üles ja tõi kuuldavale suvalisi lauseid lihtsalt selleks, et kutsuda rahvast kaasa elama. Nii saigi alguse räppimine…

Tuleb välja, et räpp pole sobilik mitte ainult selleks, et rääkida pidudest ja vulgaarsest eluviisist, vaid sellega saab edasi kanda poliitilisi ning sotsiaalseid sõnumeid. Seda ütles ka Ameerika räppar Macklemore laulus „White Privilege II”, väites, et hiphop on alati olnud poliitiline ning just seetõttu inimesi ühendanud. Uurides räpi ajalugu ja varasemaid sotsiaalse sõnumiga räpilugusid, märkasin, et seda vahendit on kasutatud edukalt laiema avalikkuse teavitamisel. Kindlasti on tegu millegagi, mida tasub edasi uurida ja praktiseerida. Seda kinnitavad ka uurimistöö praktilise osa tulemused: 2022. aasta mai alguseks oli räppe kuulatud 1060 korda.

Kõige rohkem kuulati minu räpilugusid 2020. aasta oktoobris (245 kuulamist) ja järgmisena sama aasta septembris (179; SoundCloud: Otse Eeter. Foto: Kärg Valner

Tänu räpireportaažide loomisele muutusid mulle endale ja mu sõpradele-tuttavatele uudised põnevamaks ja atraktiivsemaks. Minu projekt leidis Eesti meedias palju kajastust, muu hulgas kajastati seda ETV „Ringvaates”, Vikerraadio hommikuprogrammis ja Tartu Postimehes.

Otse Eeter Soundcloudi leht. Foto: kuvatõmmis, Kärg Valner.

 

Kasutage teiegi noortesõbralikku keelt ja vormi – see kõnetab.

Avaldatud räpid leiad siit: https://soundcloud.com/otse-eeter

Lisa kommentaar