Tekst: Ülle Jäe, koguhoidja Video ja montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja Tasapisi hakkab lõppema meie kolm aastat kestnud kolimine. Ühtedena viimastest said oma uue korteri kätte adrad-äkked. Vannasadrad, harkadrad, härjaadrad, sahkadrad, käsiadrad, mättaadrad, taldadrad, venglivõru ja kure ots. Karuäkked, pakkäkked, raamäkked. Sarjad, labidad ja kühvlid. Viimaks käsikivid ka. Vahepeal endise näitustemaja laona kasutusel olnud ruumist sai…
Krista Lepik, Tartu Ülikooli õppejõud ja ICOMi liige Artikkel ilmus 15.10.2018 ERRi teadusportaalis Novaator Mida tähendab see, kui sinu rahvale oluline kultuuriväärtus röövitakse ja eksponeeritakse kusagil muuseumis mingile võõrale kultuurile omaste tõekspidamiste alusel? Mida tähendab immigrandiks olemine – kes oled sa oma kodumaa jaoks, kellena koheldakse sind aga riigis, kuhu oled kolinud või koguni põgenenud?…
Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja IIC Torino konverents „Preventive Conservation: The State of the Art“ Mida tähendab ennetav konserveerimine? Oleme igapäevases keelekasutuses harjunud kasutama mõisteid nagu säilitamine, konserveerimine ja restaureerimine, mille definitsioon on kolleegide seas enam-vähem üheselt arusaadav. Ennetava konserveerimise puhul (Termeki muuseumiterminoloogia järgi ka passiivne konserveerimine ja ennetav säilitamine)[1] on meie arusaam sisust märksa enam…
Tiina Tael, peaarhivaar Topograafiliselt on ka ERMi kogud üles ehitatud kihelkondliku päritolu järgi. Vanavarakorjajad on käinud igas kihelkonnas ja igas külas ning küllap on mingi mälukilluke arhiivi jäädvustatud kui mitte igast majapidamisest, siis küllap küla pealt ikka. ERM on seisnud selle eest, et Eesti teedele saaksid kihelkonnatähised, et kihelkondlikku kultuuripärandit tänasele põlvkonnale mõistetavamaks teha. Alustame…
Ave Kikas ja Diana Loot, muuseumiõpetajad Mitmed muuseumid ja teisedki tegijad üle Eesti võtavad osa idanaabrite juurest Piiterist alguse saanud ideel põhinevast avatud mänguväljade festivalist. Sel aastal on ERMil rõõm ja pisarad osaleda sellel juba kolmandat korda. Festival toimub küll neljandat aastat, ent vahepeal me ju kolisime ja uut oli palju ilma festivalil osalematagi. Eelmisel…
Karoliine Korol, konservaator Mõned aastad tagasi ERMi blogis avaldatud artiklis „Pahatahtlikud plastikud“ (28.04.2015) kirjeldasin plastikuid, millest võivad vananemise käigus eralduda kahjulikud lenduvad orgaanilised ühendid. Näiteks nitrotselluloosist eralduvad lämmastikühendid moodustavad lämmastikhappe, tselluloosatsetaadist eritub äädikhape, pehmendatud polüvinüülkloriidist pääseb vabadusse vesinikkloriid, vulkaniseeritud kummist väävliühendid. Nimetatud keemilised ühendid kahjustavad nii õnnetut vananevat eset, kui ka pahaaimamatuid kõrvalseisjaid. Kuidas aga…
Tekst: Anu Kannike, teadur Fotod: Arp Karm, fotograaf 2018. aasta maikuus võttis Pärnumaa pidulikult vastu poolteise meetri pikkuse rändkahvli. Nimelt valis Maaeluministeerium mitme kandidaadi seast just selle maakonna tänavuseks Eesti toidupiirkonnaks. Pärnumaa on endale varemgi nime teinud kohalikku toitu väärtustavate sündmustega, nagu Tahkuranna kurgifestival, kalaroogadele pühendatud RäimeWest või looduslikke toidutaimi tutvustav Kihlepa võilillefestival. Juba mitmeid…
Tekst: Kadri Vissel, koguhoidja Video ja montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja Eesti keeles on rohkelt sõna nahk sisaldavaid ütlusi. Nad tunduvad peaaegu eranditult väljendavat skaala negatiivses otsas olevaid emotsioone ja kirjeldavat olukordi, milles ilmselt ükski inimene vabatahtlikult olla ei sooviks. „Ta puges enda nahast välja.“ „Pääses kerge nahaga.“ „Söön sind koos naha ja karvadega.“ „Talt kooriti…
Siret Saar, koguhoidja „Raske käsi pandi tema õlale, madal hääl ütles: „Te olete mõrtsukas!““. Nii algab Vilde jutustus üllast tohtrist Anton Medingust. Hiljuti sain esimest korda teha muuseumide andmebaasi mõrva sündmuse. Kes oli mõrtsukas? Mis täpselt juhtus? Miks juhtus? Seda ei ütle madalal häälel keegi. Alles on ainult naabrite pajatus 1919. aastast, mille vanavarakorjaja on…
Pille Runnel, teadusdirektor Äsja sai valmis mahukas „Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring“ (loe lisaks siit), mille eesmärgiks oli saada rohkem teadmisi muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate kohta Eestis. Muuseumid ja raamatukogud jälgivad ise hoolega rahvusvahelisi külastustrende, loevad kokku oma külastajaid ja teenuste kasutajaid. Nende andmete, aga lisaks ka „kõhutunde“ ja kogemuse toel…