Anu Kannike, ERMi vanemteadur ja Anu Järs, ERMi assistent Inimese keha ja toidu suhet on aegade jooksul väga mitmel moel määratlenud kultuurilised ideaalid ning ühiskondlikud normid. Arusaamad roogade kasulikkusest ja väärtusest on teisenenud. Nii mõnelgi juhul on kord hinnatud ja ülistatud toiduaine, näiteks suhkur või sool, muutunud hiljem taunituks, ebatervislikuks, läinud moest või vajunud lihtsalt unustusse.…
Bogáta Timár, fennougrist, MTÜ Hõimulõimed. Artikkel põhineb Eesti Rahva Muuseumi hõimuklubis 23. märtsil 2022 tehtud ettekandel. Toimetanud Anti Lillak SISSEJUHATUS Ungari varase ajaloo uurimises on viimase kümnekonna aasta jooksul tehtud palju põnevaid edusamme, mis aitavad paremini mõista ungarlaste kujunemise lugu. Siin keskendume lähemalt kahele teemale. Kuidas ungarlased Kesk-Doonau madalikule sattusid: kust nad tulid ning milline…
Silli Peedosk, konservaator. Möödunud aastal tegelesin pikalt ERMi kogudesse kuuluvate käsitsi joonistatud mustrilehtede konserveerimisega, et neid saaks edaspidi digiteerida. Abiks olid ERMi konserveerimisosakonna juhataja Eve Keedus ning Pallase nahaosakonna praktikant Gregor Kiin. Tegemist on tikkimismustritega ja nende hulk ning mitmekesisus pani mõtlema selle üle, kui oluline on käsitöö ja isetegemine meie inimestele olnud. Olgu ajad…
Eesti Rahva Muuseumis on veel viimaseid päevi võimalik vaadata Peeter Mudisti 80. sünniaastapäevale pühendatud näitust „Põlev mees Peeter Mudist“. Kuraator Reet Mark on kirjutanud põneva ülevaate tema loomingust. Peeter Mudist (1942–2013) on Eesti kunsti üks suuremaid legende, kelle loomingut on alati saatnud kunstnike austus ja kunstiarmastajate suur imetlus. Ta kujundas oma erilise maalilaadi välja 1970.…
“Õige keha, vale keha?” , “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” ja “Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ – sellised näitused avanevad ERMis peagi. Siit saate lugeda, kuidas kuraatorid neid tutvustavad… Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool. Liisi Jääts, kuraator. Näitus „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ kutsub tutvust tegema toolidega, mis on tehtud käsitööna…
Oskar Poll, ERMi tätoveeringunäituse looja. Tänapäeval võib tätoveerituid inimesi näha igapäevaselt kõikvõimalikes paikades – teleekraanil, reklaamides, tänaval, filmides, muuseumis jne – ning aina rohkem aktsepteeritakse tätoveerimist kunstina. See tekitab küsimuse, kuidas on suhtutud tätoveeringutesse Eestis läbi ajaloo, näiteks enne Esimest maailmasõda või esimese Eesti Vabariigi ajal? Kuidas muutus suhtumine tätoveeringutesse nõukogude okupatsiooni ajal ja kas…
Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. ERM lõi aastatel 2020–2022 partnerina kaasa kahes innovatsiooniprojektis, mille ülesanne oli analüüsida kultuuriasutuste ühiskondlikku mõju. Muuseumide ja teiste kultuuriasutuste tegevus on järjest enam seotud oskusega suhelda kogukondade ning külastajatega. Just see lähtekoht – keskendumine inimesele – peaks leidma tee ka asutuste arengukavadesse ja enesehindamismudelitesse. Organisatsiooni arengu hindamise juures tulemuslikkuse alusel tuleb…
Eesti Rahva Muuseumi 26. koolidevaheline võistujoonistamine toimus 7. detsembril, teemaks seekord „Valguses ja varjus“. Joonistama tuli 163 õpilast 36 koolist üle Eestimaa. Tagasivaate tegusale päevale teeb Pärnu Mai kooli õpetaja Edda Teearu. Loo lõpus on ka Angeliina, Ühisgümnaasiumi 11. kl õpilase tagasiside. Pärnu linna koolidest võtsid ERMi võistujoonistamisest osa Sütevaka Humanitaargümnaasium, Ühisgümnaasium, Mai kool ja…
Eve-Liis Abroi, ERMi giid. Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ on suur ja katab paljusid eluvaldkondi. Lisaks ülevaatlikele tuuridele viivad ERMi giidid läbi ka teematuure, mis keskenduvad mõnele kitsamale valdkonnale ja lähevad rohkem süvitsi. Rõivastega puutume me kõik lähedalt kokku. Vanemal ajal võeti riided seljast ainult saunas, muul ajal oli ihu (isegi magades) vähemalt särgiga kaetud.…
Ellen Värv, ERMi Rahvakultuuri koolituse- ja teabekeskuse juhataja. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Olenemata ajastust, on inimesed ikka tähtsustanud üleminekuhetki ühest elukaare etapist teise – lapse sündi, täiskasvanuikka jõudmist, inimese lapsevanemaks saamist, surma. Traditsioonilises ühiskonnas tähendasid selliseid hetked üleminekut ühest seisundist teise, uue staatuse omandamist. Üleminekuaeg oli inimese jaoks ka kriitiline periood, mil teda…