Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht

Rahvusmuuseumi tunneb hästi iga teine elanik.

Sel aastal juba kolmandat korda viis uuringufirma EMOR Eesti Rahva Muuseumi tellimusel läbi arvamusküsitluse, mille käigus uuriti elanikkonnalt, milliseid muuseume Eestis tuntakse ja milline on konkreetselt Eesti Rahva Muuseumi populaarsus. 14.–23. oktoobrini küsitleti 516 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat.

Tuleb arvestada, et septembris ja oktoobris sai ERM seoses uue hoone avamisega võrreldes tavaolukorraga mitu korda suuremat tähelepanu meedias, mistõttu tuntuse kasv on ootuspärane. Oktoobris tõusis ERMi tuntus ligilähedaselt võrdseks (50%) Eesti tuntuima, kunstimuuseumi (55%) omaga. Taas leidis kinnitust väide, et tõusuvesi kergitab kõiki paate, mis tähendab, et laialdane tähelepanu ERMile populariseeris hästi tervet kohalikku muuseumiala.

Esimese punktina paluti inimestel variante pakkumata nimetada Eesti suuremaid muuseume (spontaanne tuntus).

Neile vastajatele, kellele ERM ei meenunud, esitati aitav küsimus „Kas teate või olete kuulnud Eesti Rahva Muuseumist?“ Sellele vastas positiivselt veel 32% küsitletuist, mis annab ERMi summaarseks tuntuseks elanikkonna hulgas 82%. Võrreldes märtsiga, mil summaarne tuntus oli 70% (27+43), on tegu arvestatava kasvuga.

Eestlaste hulgas on ERMi tuntus kasvanud 96%ni, aga ka Eestis elavate mitte-eestlaste teadlikkus rahvusmuuseumi olemasolust on võrreldes märtsiga (36%) tuntavalt tõusnud ja on nüüdseks 53%.

Viimase küsimusena uuriti elanikkonna kavatsust uut muuseumi külastada. Kui märtsis nimetas end avamisele järgneva aasta jooksul kindlaks tulijaks 16% ja augustis 12% elanikest, siis oktoobris on see näitaja tõusnud 26%ni. Kui lisada neile tõenäoliselt tulijad, võib külastajate maksimaalseks hulgaks ennustada isegi kuni pool miljonit inimest, mis on muuseumi vastuvõtuvõime piiri lähedal või isegi üle selle.

Kuna muuseum on Tartus Raadile rajatud sajanditeks, siis puudub ülearuseks kiirustamiseks vajadus.