Tööd tehti ja armastus tuli

Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht

Eesti Rahva Muuseumil täitus septembri lõpus esimene tööaasta uues majas. Avamise eel olid lähituleviku ennustajate arvamustes suured käärid. Oli neid, kes siiralt lootsid ja tahtsid, et muuseum uues vormis kohe populaarseks muutuks, aga ka neid, kes muuseumi edasist käekäiku mustades värvides nägid. Ikka selle kriitikute salmi järgi, et vale asi valel ajal ja vales kohas.

Muuseumile endale oli toeks teadmine, et Eestis üldjoontes paikapidavad avaliku arvamuse küsitlused näitasid uute näituste ja uue maja vastu suurt huvi rahva hulgas – vt ka http://blog.erm.ee/?p=8822 –, mis lubas loota kindla peale kuni 250 tuhandet külastajat. Aasta hiljem võib öelda, et küsitlusele vastajad pidasid ka sõna ning 22. septembril 2017 jõudis muuseumi näituste külastajate arv 300 tuhandeni.

Muuseumi oma arvepidamises on see arv mitmeks jagatav: otse kassa kaudu saabus 2/3 kõigist külastajatest, ülejäänud kasutasid näitusel käimise võimalust ühenduses mõne muu muuseumis toimuva üritusega, nagu konverentsid, kultuurisündmused, korporatiivpeod jm.

Näitusekülastajatele lisaks viibis aasta jooksul muuseumis veel hinnanguliselt 30 tuhat inimest, kes nautisid õhtustel aegadel mõnd teatrietendust, kontserti või filmiseanssi. Samuti võiks muuseumis käinute hulka arvata ka need, kel uude majja tööalast asja oli, olgu muuseumikolleegi, ehitusmeistri, tehnoloogi, sündmuskorraldaja või ajakirjanikuna.

Alates maist hakkasime detailsemalt välja selgitama ka külastajate päritoluriike ning teame, et suvekuudel oli külastajaid kokku 58 riigist (Eesti k.a), välismaalastest omakorda 45% Soomest, 25% Lätist, kokku olid aga esindatud kõik kontinendid peale Antarktika. Külalisi saabus Equadorist Indoneesiani ja Lõuna-Aafrika Vabariigist Islandini.

ERMi tuntus kasvas avamise järel kiiresti, tõustes ligilähedaselt võrdseks Eesti seni tuntuima muuseumi – Eesti Kunstimuuseumiga. Seda taset on suudetud aasta jooksul hoida ning septembris Kantar Emori läbiviidud küsitluse järgi on ERM tänaseks eestlase seas tuntuim Eesti muuseum (vastajatelt küsiti, milliseid suuremaid Eesti muuseume nad oskavad nimetada).

ERMile veelgi soodsam pilt vaatab vastu, kui kõrvutame andmeid selle järgi, millise muuseumi nimi vastajatele esimesena meelde tuleb.

Pilt pole ERMi seisukohalt sama roosiline mitte-eestlaste hulgas, sest Eestis alaliselt elavatele inimestele ei ole ERM siiani võõrkeelset infot sihituna ka pakkunud, eeldades et ERMi näitused ei saa olla inimese esimene kontakt eesti eluga, vaid midagi, mis juhtub, kui inimene on juba kohaliku inforuumi omaks võtnud.

ERMi rõõmustav üldpilt kinnitab ühemõtteliselt, et ülemaalise tähtsuse ja tähendusega tegevus saab toimuda ka väljaspool Tallinna ning isegi turistid suudavad end pealinna ahvatlustest eemale rebida.

Mis edasi saab? Lihtne, lisanduvad ERMi külastajate hulka need, kes tänaseni pole veel mahti saanud. Kindel ja tõenäoline külastuskavatsus on südames ligi 350 tuhandel inimesel.

Tere tulemast!

Leave a Reply