Kaarel Tarand, avalike suhete juht
Võrreldes märtsis läbi viidud arvamusküsitlusega (vt siit: https://blog.erm.ee/?p=7984) on Eesti Rahva Muuseumi tuntus Eesti elanike hulgas ootuspäraselt pisut tõusnud, nagu on kasvanud ka meediakajastuste hulk kõigis meediatüüpides. TSN Emor viis augusti lõpul ERMi tellimusel läbi kordusküsitluse muuseumi tuntuse ja muuseumiga seotud märksõnade kohta.
Eesti Rahva Muuseumi tuntus 2016 august (küsitlus 17.08-25.08.2016)
Sihtrühm: 15-74 aastane elanikkond
Üldkogumi suurus: 982 231
Valimi suurus: 567
Ette antud valikuteta küsimusele „Milliseid suuremaid muuseume Eestis te teate?“ vastates nimetas ERMi 32% vastajatest, mis annab kindla teise positsiooni Eesti Kunstimuuseumi järel.
Teine küsimus „Kas teate või olete kuulnud Eesti Rahva Muuseumist?“ esitati vaid neile, kes esimeses vastuses ERMi ei nimetanud. Ka nii tuvastatud aidatud tuntus on pisut üle vea piiride kasvanud.
Sotsiaaldemograafiliste lõigete järgi üldistuste tegemine oleks valimi väiksuse tõttu pisut ettevaatamatu, olgu valik neid näitajaid siinkohal vaid illustratsiooniks.
Vanuserühmiti on ERMi summaarne tuntus (spontaanne + aidatud) enim kasvanud nooremate vanuserühmade hulgas.
Endiselt seostab vastajate enamus ERMi märksõnadega ajalugu, kultuur, folkloor ja vanad asjad, samuti nimetatakse sagedasti uut hoonet ja ehitamist. Muud märksõnad on juhuslikud ja statistiliselt tähtsusetud.
Inimeste kavatsused Eesti Rahva Muuseumi tema avamisjärgse aasta jooksul külastada ei ole arvestataval määral muutunud, pigem või kindlalt on see plaan u 400 tuhandel Eesti elanikul vanuses 15-75 aastat.
