Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht

Märtsis viis uuringufirma TNS Emor Eesti Rahva Muuseumi tellimusel läbi arvamusküsitluse, et selgitada välja, kuivõrd tuntud või tundmatu ERM Eesti elanike seas ning võrdluses teiste, juba oma maju ja häid näitusepindu omavate muuseumidega on.

Valim ja meetod ei võimalda tulemusi võtta absoluutse tõena, kuid lähtepildi ja sisendi ERMi lähikuude turunduse ja reklaamitegevuse kavandamiseks annab küll. Vastavalt lepingule Emoriga kordame küsitlust augustis ja oktoobris.

Esimese küsimuse esitamisel ei antud vastajale ette vihjeid ega nimepakkumisi. Ettearvatult on Eesti tuntuim muuseum Eesti Kunstimuuseum (spontaanne tuntus 55%), mida oskavad ühtviisi hästi nimetada nii eestlased (61%) kui ka Eesti muukeelsed (42%). ERMi tuntus mitte-eestlaste hulgas on peaaegu olematu (5%). Seda enam teeb rõõmu, et eestlaste hulgas on veel suletud ning korralike näitusepindadeta muuseum hästi tuntud (36%) võrdluses heade kolleegidega Tallinna tähtsamates muuseumides, nagu Ajaloomuuseum, Vabaõhumuuseum ja Meremuuseum.

Neile, kes ei suutnud Eesti Rahva Muuseumi nime iseseisvalt meenutada, esitati aitav küsimus „Kas teate või olete kuulnud Eesti Rahva Muuseumist“? Ligi pooltele küsitletutest (44%) tuli muuseumi nimi tuttav ette ning kokku 30% kõigist küsitletutest ei olnud ERMist midagi kuulnud või ei soovinud selle kohta midagi öelda.

Vanuserühmade lõikes on ERMi summaarne tuntus üsna ühtlane, kõikudes vahemikus 67–75%. Kõige rohkem teavad ERMist eakam vanuserühm 65–74 ning nooremad vanuses 25–34 aastat.

Nagu öeldud, viib üldist tuntust alla ERMi vähene tuntus mitte-eestlastes seas ja loomulikult avaldab see mõju ka tuntuse näitajatele, kui neid vaadelda piirkonniti. Tallinn ja Ida-Virumaa on seetõttu vähem informeeritud kui eestlaste suurema osakaaluga regioonid. Muude kuuluvuse näitajate järgi on muuseumi tuntus üsna ühtlane. Sõltumata soost, sissetulekust ja töösuhte olemasolust tuntakse ERMi ühtviisi hästi, eriti hästi tuntakse muuseumi Lõuna-Eestis ja koduse staatusega inimeste seas.

Eesti Rahva Muuseumi tuntakse eeskätt sisu, mitte ehituse või formaalse staatuse järgi. Vabavastustega küsimusele, mis seostub ERMiga ja millised märksõnad meenuvad (sellele küsimusele vastasid vaid need, kes ERMist midagi teadsid ehk 70% valimist), andsid inimesed vastuseid ERMi sisust.

Lõpuks esitati inimestele küsimus, kas nad kavatsevad avamisjärgsel aastal ERMi Raadil uues kodus külastada. „Kindlasti“ (16%) ning „pigem jah“ (22%) kavatseb seda teha kokku 38% Eesti elanikest ehk küsitluse üldkogumi alusel ümber arvestatuna ligikaudu 370 tuhat inimest.

Avamispäevaks 1. oktoobril on Eesti Rahva Muuseum kõigi soovijate vastuvõtuks valmis.