Tekst: Age Raudsepp, rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator; Tartu rahvarõivakooli koolitusjuht
Fotod: Reet Alev, rahvarõivakoolis osaleja
Eesti Rahva Muuseumis on ärevad ajad, mil uue maja ootuses ja peatse kolimise vaimus püütakse toimetamised kõigile osapooltele võimalikult valutuks teha. Pikaajalisemad projektid, nagu „Rahvarõivaste valmistajate kool ERMis“, on olukorrast enim mõjutatud. Ka koolis osaleda soovijaid on kaugelt rohkem, kui me jõuame vastu võtta. Seetõttu otsustasime, et me ei jäta kolimisest tingituna aastast pausi, vaid võtame uue lennu varem vastu, et vajalikud uurimised enne majavahetust tehtud saaksid. Nii ongi juhtunud, et 2015. aasta esimesel poolel jagavad ruume ja juhendajaid kordamööda 5. ja 6. lennu õppurid.
Tegemist on Rahvakultuuri Keskuse, Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja ERMi koostöös toimiva kooliga, kus osalejad valmistavad kahe aasta jooksul oma soovi järgi valitud piirkonna rahvarõivakostüümi. See koosneb nii põhilistest rõivaesemetest (seelik, särk ja pikk-kuub) kui ka väikesematest aksessuaaridest (helmekeed ja ninarätid). Juhendajad, kes ise on tõelised oma ala meistrid – Virve Valtmann-Valdson (tikkimine, silmuskudumine), Silvi Allimann (lõigete konstrueerimine, õmblemine) ja Piia Rand (vööd ja paelad) aitavad õpilasi, et kõik valminu näeks nii lähedalt kui kaugelt suurepärane välja ja istuks kui valatult. Nagu Virve ütleb: „Töö ei ole valmis enne, kui õpetaja sellega rahul on!“
See aga ei tähenda, et õppima on oodatud vaid käsitöölised. Kaugel sellest! Kõrvalseisjana (olen kooli koordinaator) on meeldiv kaasa elada just neile osalistele, kes on kooli astunud mõttega teha kolm kohustuslikku eset, kuid mida aeg edasi, seda suuremaks kasvab nälg midagi veel juurde teha. Nii saabki lõpetamise päevaks valmis täielik komplekt, mida uhkusega kanda.
Isetegemise rõõm paistab igalt poolt välja.
Juuni alguses on kõigil huvilistel võimalik osa saada ERMi rahvarõivapäevast, kus needsamad rahvarõivakoolis osalejad näitavad esimese aasta lõpuks valminut ehk siis pooleliolevaid kostüüme ja detaile ning järgmisel aastal juba täit ilu.
Siinkohal ongi paslik välja hõigata, et sellel aastal toimub rahvarõivapäev 6. juunil ja on just see aasta, mil lõpetab 5. lend rahvarõivakooli õpilasi. Kõik finišisse jõudnud saavad tunnistuse tubli töö ja osavõtu eest. Ja suurimaks tunnustuseks on muidugi nende valmistatud rahvarõivad. Tulge vaatama, kaasa elama ja nii lõpetajatelt kui ka juhendajatelt aru pärima.
Iga detail on oluline, iga number tähelepanu väärt.
Mitte ainult museaale ei käsitleta kinnastes, oma tikkimistööd niisamuti.
Kui tarvis, tuleb ka lauale ronida, traagelniidid sees …
Vöötöö 1 ehk vöö mustri maha joonistamine.
Vöötöö 2 ehk vöö käärimine vöötelgedele.
Seelik kogu oma hiilguses – 4 pikka kurrutatud meetrit.
—————————
Vaata ka varem ilmunud rahvarõivateemalisi blogilugusid:
Piia Rand “Vööde võlumaailmas”
Made Uus “Kenade kaunistustega kasukad”
Reet Piiri “Rahvarõivausk ehk tasakaalu leidmine käegakatsutava ja kujuteldava vahel”
Lisaks lugu Raadi suvistest õpitubadest üksikute oskuste omandamiseks.