Pildireportaaž vanavara kogumisretkedelt III. Üks vepsa retk sõnas ja pildis

Tiina Tael, peaarhivaar

Hõimukuu puhul viime lugejad rännakule poole sajandi taha, et osa saada välitöö argipäevast. On aasta 1966 Vepsamaal. Asjaosalised on tollane muuseumi direktor Aleksei Peterson, fotograafi ja filmimehe rollis Toivo Pedak ja muidugi on peategelane ka mootorratas K-750. Piltide autoriks on Toivo Pedak, kaldkirjas on esitatud katked Aleksei Petersoni päevaraamatust (ERM TA 573).

Miks sõidame siiski rattaga? Seda küsitakse mitmelt poolt. Jah seda sai küllaltki kaalutud. Auto sisse ei lähe – s.t. auto ei läbi teid. Peaks olema 4-veorattaga, kuid seda ei saa. Minna jala? Jah võib, sõita Sidorovo külast 17 km eemal asuvasse jaama ja siis sealt jala. Kuid meil on vajalik filmiaparatuur kaasas – seda juba seljaga ei tassi. Jääme siis lootma ainult mootorrattale.

ERM Fk 1474:253. Sõit Vepsamaale. „Mõni teelõik ergutab kohalejõudmiseks häid lootusi ja annab uut energiat“. Leningradi obl Tihvini raj Potoki-Zaborje k vaheline tee.

Teeolud

…külastame mõningaid toidupoode, kust Toivo ostab heeringat ja võtame linnaäärsest bensiinijaamast 15 liitrit kütust. Vahepeal käsin linna täitevkomitees, kust helistati Sidorovosse, sealt vastati, et võib sõita küll, autod käivad. See natuke lohutas. Sidorovoni jäi tegelikult veel 80 km. Esialgu oli tee hea, kuni Somino külani, kohati isegi väga hea.

ERM Fk 1474:257. Sõit Vepsamaale. Toivo Pedakule teati rääkida, et siiani oli veel hea tee. Leningradi obl Tihvini raj Potoki k.

ERM Fk 1474:252. „Siin on juba vaja rünnakuks rohkem luuret teostada.“ Leningradi obl Tihvini raj Potoki-Zaborje k vaheline tee.

Kuid äkki tuleb sõita tee äärde, sest peateel tehakse silda. Siin avaneb enneolematu vaade. Kümned masinad ühel ja teisel pool, vahel meetri ja poolteise meetri sügavune pori umbes 100 meetri pikkuses. Paar päeva tagasi põhjustas siin kõrvalteel selle pori äärmiselt tugev vihmasadu. Vaatame, mis siin toimub, lükkame ka mootorratta järjekorda. Buldooser võtab vastaspoolt trossidega järele 4–5 veoautot ja tuleb möirates meie poole, autorattad vajuvad porri, kuid buldooseri jõud vinnab neid nii ägedalt, et millegipärast ühel rattad ei veere ringi, kuid läheb mõnel edasi. Esimesel autol katkeb esiplaat kus oli tross kinnitatud, kogu voor jääb porri. Buldooser tuli meie poole ja võttis siit 3 autot, ühe metsaveo tagakäruga, läheb mis müriseb. Kuid buldooserijuht sõidab liialt lähedalt mööda porri jäänud autost, millel esiosa lagunes ja metsaveo tagakäru ning puud viivad ära selle auto külje. Küll karjusid juhid, et peatatagu kinni, kuid mis selles põrgulärmis kuulda on! Nii toimub siis selle teelõigu ületamine. Meie esialgu hoidsime kõrvale, uurisime. Meil polnud võimalik end haakida, sest rööpmed olid nii sügavad, ja kui midagi oleks viltu läinud, võinuks meie mootorrattaga sama juhtuda kui autoga. Lootust andis teeäär, kust ratta veoratas oleks vedanud ja korvile võiks teha natuke teed poris. Kuid ka see mõte tuli minema visata kui buldooser järgmisel reisul just meie poolt kavatsetud teed mööda vedas kaks autot teisele poole. Kõigest meie „heast” teest jäid järele suured kraavid. Asi oli lootusetu. Ei võinud ju sõita porri, kust polnud väljatulekut, samas aga ei võinud siin oodata tunde. Toivo otsis teisi väljapääsuteid ja leidiski. Nimelt ehitati endisel teel silda, sinna taoti sisse vaiu. Töö oli lõpetatud, sest kell oli juba viis õhtul. Toivo mõõtis vaiade vahet ja leidis, et meie ratas saab sealt läbi pugeda ja oligi nii. Jätkasime teekonda.

ERM Fk 1474:266. „Tehnika tuleb appi.“ Leningradi obl Tihvini raj – 18 km enne Tihvinit.

ERM Fk 1474:267. „Oma jõuga enam läbi ei murra.“ Leningradi obl Tihvini raj – 18 km enne Tihvinit.

ERM Fk 1474:3. „Vahel oli võimalik kasutada edasiliikumiseks ka traktori abi.“ Leningradi obl Tihvini raj Potoki-Somino küla vaheline soo.

ERM Fk 1474:259. „Seekord oli vesi liialt sügav, et riskida.“ Leningradi obl Tihvini raj Somino-Potoki küla vahel asuv soo.

ERM Fk 1474:260. „Toivo Pedakul õnnestus sellegi basseini läbimine.“ Leningradi obl Tihvini raj Somino-Potoki küla vahel asuv soo.

Seal [Lidi jõe ääres] aga oli sild jõkke vajunud suurvee ajal ja selle peale tehtud jämedatest palkidest mingisugune kate, see polnud hull. Halb oli, et silla lõpus tuli sõita umb. 5 meetrit äärmiselt järsku laudteed üles. Meie ei saanud oma mootorrattale sillal palkidel arendada kiirust ja seepärast oli võimatu ka laudu mööda üles sõita. Olime üsna väsinud ja kaalumisel selgus, et meie jõud seda üles ei viigi. Mõtlesime tükk aega. Siis aga tuli abi auto näol. Autojuht ja tema kaasreisija lükkasidki meid „mäele”. Niisiis, ka siit saime üle. Tee läheb Lidi kallast pidi, äärmine liivane ja auklik.

ERM Fk 1474:254. „Seisa niikaua, kuni otsin järgmise lauajupi.“ Leningradi obl Tihvini raj, Lidi jõgi, Potoki-Zaborje küla vahelisel teel.

ERM Fk 1474:255. „Jäta või ratas sillale söödaks“. Leningradi obl Tihvini raj, Lidi jõgi, Potoki-Zaborje küla vahelisel teel.

ERM Fk1474:256. Suurvee all kannatada saanud sild. Leningradi obl Tihvini raj, Lidi jõgi, Potoki-Zaborje küla vahelisel teel.

Mul küpses väike plaan: kas mitte taotleda edasisõitu kitsarööpalisel raudteel. Otsime üles dispetšeri, torkan nina alla kultuuriministeeriumi paberi, kus palutakse meile vajalikku kaasabi osutada. See viib ülemusele ka lugeda, vahepeal aga lihtsad mehed toetavad, et muidugi tuleb vastu tulla, „sputnikule” minevat peale jne. ja muidugi otsustatigi meie kasuks! Ajasime ratta ühe imeliku vaguni juurde, kus keskel on putka, kahel pool lahtine pind, kuhu parajasti saab paigutada ratast. Mis siis ikka. Laeme lauad ja abimehed, ning ratas ongi peal. Kell on 9, kell 10 peab rong (reisirong) minema. Meid pannakse spetsiaalselt reisivaguni taha. Üldse on rongis 4 vagunit, sellest üks reisijatele. Ja sõit algab. Tuju paraneb, sest ligi 40 km saab nüüd väga kehva teed ikka edasi. Ja kui räägiti, et kõigub ja tee on halb, võib isegi ümber minna, oli see naljasõit võrreldes meie teekonnaga. Kell pool üks jõudsimegi jaama, mille nimi ei jää kuidagi meelde. Siis tuli sõita üle Belaja küla Sidorovosse, kuhu jäi 17 km. Siin oli alguses kohati hea tee, kuid hiljem läks palju kehvemaks, lihtsalt koledaks.

ERM Fk 1474:249. Zaborje linnast asusime kitsarööpmelisele vagunile. „Meie kui tähtsamad reisijad saime eraldi vaguni, mida nimetati „sputnikuks“. Leningradi obl Tihvini raj Zaborje k.

ERM Fk 1474:247. Meile jõuab järele metsaveorong. Ekspeditsiooni transpordivahend K-750 viidi kohale ja tagasi Zaborjest metsaveoraudteel (ca 40 km üks ots). Leningradi obl Tihvini raj.

ERM Fk 1474:248. Metsaveorongil. „Kolina ja surinaga läbi metsade ja soode.“ Leningradi obl Tihvini raj.

Ajame ratta brigadiri abi (pidasime teda brigadiriks) poole akna alla. See kostitab meid piima ja saiaga, ning tuuaksegi ette väikene mära. Köidame ühele poole seljakoti, teisele filmaparaadi kasti ja alustame teed nagu Mekasse. Teed ma tean. Olin siin möödunud aastal. Sean plaani – jõuda täna Požarištšesse, ööbida seal ja järgneval päeval Tšaiginosse. Liigume võrdlemisi aeglaselt, sest mära on küllaltki veniv loom. Otsime ikka teeservi. Jah, siin pole sõita võimalik millegagi peale vankri, äärmiselt suured augud ja pori, ka teeserva pole jäänud. Traktorid on kõik ära lõhkunud.

ERM Fk 1474:39. Hobust andis vedada ka T. Pedakul. Leningradi obl Boksitogorski raj Beluši k.

Olme: toit ja ööbimine

ERM Fk 1474:271. Aleksei Petersoni esimene teade kodustele. Leningradi obl Tihvini raj.

Seekord tahab Toivo Pedak telgis ööbida, pakun talle ehk koolimaja võimalust, kuid mis ikka, võtame kursi Pikalevo [Pikaljovo] suunas, sõidame umb. 5 kilomeetrit ja näeme looduslikult ilusat kohta, kõrget jõekallast, teeme paar tutvumiskäiku ja otsustamegi siia jääda. Koht on hea, õhtu üsna ilus, olgugi, et ilma päikseta. Lööme üles telgi. Selgus, et see on ka omaette kunst, mida mina ei tundnud siiani, sest polnud elus ise telgis maganud. Alla panime kuuseoksi ja minu ettepanekul ka lepaoksi, mis osutus veaks, sest need on ju niisked. Vaja läks 14 posti, nendest 12 väikest. Telk sai uhke, ka lõke oli kena ja panime teevee sooja. Jõgi iseenesest polnudki midagi, voolas liivases sängis ja vesi on nähtavasti sellest punane. Võitlesime sääskedega, kasutades ohtrasti salvi, mida Pärtma laialt oli kaasa andud. Pärast õhtusööki kobisimegi telki, mis tundus üsna mugavana. Sääski vähemalt polnud. Küljealune oli ainult kuidagi künklik saanud. Hommikul kell 8 olime platsis, tegime tule. Vahepeal oli meid ümbritsevatesse karjakoplitesse kari tulnud. Kuid karjus meid ei seganud. Pesime jõe ääres ja pakkisime koorma.

ERM Fk 1474:262. A. Peterson laagriplatsil. Leningradi obl Tihvini raj. Tee Tihvin-Boksitogorsk, 5 km Tihvinist.

ERM Fk 1474:263. Sõit Vepsamaale. A. Peterson teeb hommikust kultuuritööd lõua kallal. Leningradi obl Tihvini raj. Tee Tihvin-Boksitogorsk, 5 km Tihvinist.

Sõitsime Lahta külla jõele kalale. Istusin paar tundi Moora õngega jõe ääres, kuid ei näkanud suurt. Lohutuseks tõmbasin välja ainult väikese ahvena. Ka teistel kalameestel polnud saak midagi parem.

ERM Fk 1474:93. Pühapäeva-kalamehed. Leningradi obl Boksitogorski raj, Välhjärv.

ERM Fk 1474:78. T. Pedak koos 8-kl kooli direktori ja tema juures viibiva puhkajaga kalastusretkel. „Kordaminekute puhul on kõikjal ja peaaegu alati klaase tõstetud.“ Leningradi obl Boksitogorski raj, Välhjärv.

ERM Fk 1474:101. A. Peterson ja T. Pedak on hoolega ametis kõhu täitmisega. Teel Šodjärve külast Lahta külla. Leningradi obl Boksitogorski raj Lahta k.

Kõht on äärmiselt tühi. Aga meil on ju veel kalad. Lahtast läbi tee äärde loome üles lõkke. Pedaku pada koos kalade ja võiga tulele ja peagi võime hea lasta maitsta. Ainult liialt soolased on need kalad, sest kartusest, et halvaks lähevad soojaga, pani Pedak palju peent soola ja ei saanud enam ära pesta. Kuid mis sest, et soolane, kui kõht tühi.

ERM Fk 1474:79. „T. Pedak kiidab „khuu“ kuningateroaks.“ Leningradi obl Boksitogorski raj, Välhjärv.

ERM Fk 1474:80. „Aitab! Ka natuke rohkem pähkliõli kui vaja, rikub ära kalaprae.“ Leningradi obl Boksitogorski raj, Välhjärv.

ERM Fk 1474:81. „Maitsev toit on varsti valmis.“ Leningradi obl Boksitogorski raj, Välhjärv.

Kohtumised kohalikega: intervjuud ja filmimised

ERM Fk 1474:76. Mehed külavahel päevatööst vestlemas. Leningradi obl Boksitogorski raj Prokuševo (Šidjärve) k.

ERM FK 1497:97. Kalapüügiriistadega tutvumas. Leningradi obl Boksitogorski raj Lahta k.

ERM Fk 1474:32. A. Peterson vanataati küsitlemas. Leningradi obl Boksitogorski raj Požarištše k.

Kuuleme pasunat. Näemegi karjust – poissi, kes puhub. See kingib kaks tükki meile. Pasun on tehtud lihtsalt – üks parmupilli moodi ja sellele keritud toru otsa. Proovin ka mängida.

ERM Fk 1474:37. A. Peterson proovib karjapasunast häält välja võluda. Leningradi obl Boksitogorski raj Beluši k.

On pühapäev [—] Varem aga tuleb minna hääletama külanõukogusse. Kella 8 paiku olemegi seal. Hoone eesruumis asub kast, selle juures kohe laud, kus taga istuvad kaks naist. Mina annan oma hääletustõendi ja saan bülletäänid vastu. Pedak võeti eraldi nimekirja juba varem, tema hääletab kui kohalik elanik. Ongi korras. [—] Teiseltpoolt küla kostab harmoonikumängu. Lähen ka vaatama. Parajasti seltskond tõusis, õue asetatud laua ümbert umb 10 inimest. Lauaks oli muru, pinkideks pikad lauad. Pudeleid – vähemalt üks valge nina peale. Mind nähes hakkab jälle peale pilditegemise nurin ja joobunud meeste jorin. Klõpsutangi nendest mõned fotod. Pakutakse 150 grammi, mis seekord ka alla läheb. Kuna seltskond on tüdinenud juba päevasest joomingust, pläskatamisest, siis vajuvad õnneks ruttu laiali.

ERM Fk 1474:189. 12. juunil pidasid vepslased pidu. Toimusid valimised NSVL ülemnõukogusse. Pidulaud kaetakse tihti õue. Leningradi obl Boksitogorski raj Sidorovo (Sodjärve) k.

ERM Fk 1474:119. Puhkeõhtu klubis. Leningradi obl Boksitogorski raj Siderovo (Sodjärve) k.

ERM Fk 1474:77. A. Peterson vestleb metsatöölt tulevate külanaistega. Hobusel on brigadir. Leningradi obl Boksitogorski raj Prokruševo (Šidjärve) k.

Näen, et üks autotäis naisi on ees, selle juures pikem tüsedam mees, kes seletab, et läheb metsa hagu kokku panema, varem aga põletati ära, oli palju lihtsam, nüüd aga näe tõsist vaeva. Mina juurde ja märgin, et õigem ongi põletada. Tema toetab mind. Aga et metsavalitsus ei luba pärast 1. juunit midagi põletada. Iga päev lendab lennuk, kes kontrollib ja kui midagi on, kohe trahv. Mina jälle: küsime luba. Jäi nõusse, kui ma lähen kohaliku metsavahi juurde seda ise tegema. [—] Juhuslikult möödub direktor, kes toetab mind, et „teaduse huvides tuleb kõike teha.” Seda oli hea kuulata, kuid teades, et see mees rohkem lubab kui teeb, ei osutanud sellele suurt tähelepanu. Mis siis ikka, istume autodele ja sõidame umb. 4 km edasi, sealt tassime oma asju veel 500 meetrit edasi, kus talvel langetati puud, veeti ära palgid ja nüüd oli oksad hunnikusse pandud ja osalt veel pandi. Brigadir lõi ka nüüd kõhklema: liialt kuiv on, ja tema ei julge ühtegi hunnikut põletada. Ergutasin teda. Siis saime hakkama kahe haokuhja põlema süütamisega. Tõesti, tuli tõusis üpris kõrgele. Leek läks üles ja jäi mulje, et sellise ilmaga oleks paljude lõkete tegemine asjatu närvide pingutamine, sest oli liialt kuiv ja päris hea tuul. Üldiselt sai päris hea pilt sellest, kuidas võidi alet teha.

ERM Fk 1474:123. A. Peterson metsatöölistega vestlemas. Leningradi obl Boksitogorski raj Sidorovo (Sodjärve) k.

ERM Fk 1474:125. A. Peterson seab fotoaparaadil säriaega. Kevadel põletatakse veel praegu oksad ära, mis tuletab meelde omaaegset metsapõletamist aleks. Leningradi obl Boksitogorski raj Sidorovo (Sodjärve) k.

ERM Fk 1474:137. Brigadir metsatööliste nimesid kontrollimas. Leningradi obl Boksitogorski raj Siderovo (Sodjärve) k.

ERM Fk 1474:138. A. Peterson ja T. Pedak teel läbi metsa. Siin toimus okste kokkukogumine ja põletamine. Leningradi obl Boksitogorski raj Siderovo (Sodjärve) k.