Linlane ja aed

Tekst ja fotod: Nele Tammeaid, fotograaf

1_HIINA_nt0186 copyHiinalinn, 2013

„Linlane ja aed“ on uurimistöö, mille käigus ma vaatlesin aiapidamist kui nähtust linnakeskkonnas. Pildistasin Tartus erinevaid linnaaianduse ilminguid ning vestlesin aednikega. Aed on linnakontekstis huvitav nähtus. Kuigi linnas on vaba ruumi vähe ja asustus tihe, on alati leitud võimalusi ka tarbe- ja ilutaimede kasvatamiseks. Tartu linnas võib kohata palju traditsioonilisi aedu. Samas on tekkinud ka täiesti uusi vorme näiteks aknalaua-, rõdu- ja katuseaedade näol. Mind huvitasid need viisid, mil moel tänapäeval linnas aiandusega tegeletakse. Kuid enamgi veel – milliseid tähendusi aiad nende omanikele loovad ning kuidas linnakeskkonda mõjutavad. Töö tulemusena valmis ka näitus Eesti Rahva Muuseumis. Siinses postituses toon välja, mida ma uurimise käigus teada sain ja järeldasin. Kuna pildimaterjali kogunes projekti käigus hulgi, esitlen siinkohal pigem selliseid, mis näitusele ei jõudnud.

nt0005 copyTartu Tervishoiu Kõrgkool, Nooruse tänav, 2013

 

AIAD LINNARUUMIS/ POLIITILISUS

Aia teeb linnaruumis huvitavaks see, et see asub privaatse ja avaliku ruumi piiril ning kuulub korraga mõlemasse. Aed on inimese isiklik ruum, mida ta kujundab oma äranägemise, vajaduste ja võimaluste kohaselt. Kuid peenrad ja aiad on tihti nähtavad ka avalikus ruumis ning saavad osaks sellest. Aedu luues arvestatakse sellega, et see on nähtav ka võõrastele.

ANNE1 copy
Annelinn, 2013

Just aia avalik funktsioon muudab aia poliitiliseks. Peenrad, potililled ja aiamaad kujundavad linnaruumi visuaalselt. Selline kujundamine toimub nii institutsionaalsel tasandil kui ka linnakodanike omal volil. Igal juhul rikastab haljastus linnapilti. Aiad mõjutavad ka linna dünaamikat. Linnahaljastus kujundab ruumi selliselt, et mõjutab inimeste liikumist. Huvitava haljastusega piirkonnad on nauditavad, ka väiksed peenrad või lillepotid võivad silma paista ning suurt mõju avaldada.

3_KESK_nt0154 copyKesklinn, Vallikraavi tänav, 2013

Aedade poliitilisus väljendub ka selles, et nad toovad esile kodaniku rolli avalikus ruumis. Kuigi linnaruum on tihedalt asustatud ning institutsionaalse kontrolli all, on linnakodanik selle loomisel ja kujundamisel siiski aktiivne osaline. Aiandusega võib poliitikasse ka provokatiivsemalt sekkuda, näiteks geriljaaianduse ehk omavolilise taimede istutamise kaudu avaliku ruumi. (Loe lähemalt Margus Tamme artiklist). Näiteks ülikoolile kuuluva Lossi 3 hoone ees olevad köögiviljapeenrad said alguse just geriljaaktsioonist, kui aastal 2010 keegi omavoliliselt lillekastidesse kõrvitsataimed istutas. (Loe lisaks siit). Ei tea, mis oli tegutseja kavatsus, kuid selle tagajärjel asusid ülikooli haldurid julgelt katsetama just köögiviljataimedega avalikes peenardes.

nt0100 copyÜlikooli konteinerpeenar Lossi 3 hoone ees, 2013

Aedadel on kindlasti ka kogukonda ning selle erinevaid gruppe ühendav roll. Inimesed jälgivad oma ümbruskonda ning aiad võivad olla omavahelise suhtluse alge või põhjus. Aias tekib alati ülejääke, taimed vajavad harvendamist ning nii on aednikel võimalus omavahel suhelda. Vahetatakse nii kogemusi kui ka produkte. Iseäralik roll on ka kogukondlikel aiamaadel, mida Tartus viljeleb MTÜ Maheaed. See ühendab väga erineva taustaga inimesi, kes loovad üheskoos võimaluse aiamaad pidada ning ise endale tarbe- ning ilutaimi kasvatada. Sellised liikumised on kahtlemata kogukonda tugevdavad. Kogukondliku aiapidamise erivormid on veel isetekkelised aiamaad, kus inimesed kasutavad omavoliliselt vaba ruumi linnas aiapidamiseks. Uurimuse käigus tutvusin lähemalt just Hiinalinna aedadega, kuid selliseid isetekkelisi aiamaid on mujalgi.

nt0192 copy
Hiinalinn, 2013

TÄHENDUSED

Vestlustest aiapidajatega tuli välja, et ajendeid aiapidamiseks on mitmeid. Eriti traditsiooniliste tarbeaedade puhul toodi välja, et see on soodne viis endale ise toidupoolist kasvatada. Kodumaine ja kvaliteetne köögivili on kallis, nagu ka mahlad, moosid ja muud hoidised. Samuti on oluline ka mugavus, et söögitegemiseks esmavajalik oleks käe-jala juures, et ei peaks iga asja järele poodi jooksma. Ning pea alati mainiti, et ainult ise kasvatades saab olla kindel kvaliteedis. Kardetakse, et poes ja turul müüdavad taimed on üleväetatud ning taimekaitsevahenditega mürgitatud. Osa inimesi tõi välja ka selle, et nad on valmis ka ise kasvatamisele peale maksma, sest mahedalt kasvatatud toit on neile olulisem. Tartu puhul ei ole saastatus nii suur argument – kui sobiv koht peenramaaks olemas on, siis seda väga ei kardeta.

7_VAKS_nt0192 copyLeili, aednik Vaksalis, 2013

Praktilistest põhjustest vähemtähtsaks ei peetud ka silmailu. Inimestel on soov nii oma isiklikku ruumi kui linnakeskkonda ilusamaks ja meeldivamaks muuta. Just ilupeenrad annavad võimaluse oma loomingulisust rakendada, luua huvitavaid ja kauneid taimekooslusi ning seda teistega jagada.

6_TAHT_nt0056 copyTähtvere, 2013

Kõige enam mainisid inimesed aiapidamise juures ikkagi soovi ise midagi kasvatada ja luua. See on mingi „ürgne“ soov ja vajadus ise käed mulda panna. See ei pruugi olla ratsionaalne, kuid annab inimestele rahulolu. Võibolla on see ka põhjus, miks inimesed ka linnas oma aiamaa loovad. See ei pruugi olla otstarbekas, kuid on rahustav ning rahulolu loov.

8_ÜLEJ_nt0057 copyÜlejõe, Ujula Tänav, 2013

 

KOKKUVÕTE

Linnaaedade teemaga tegelemise juures oli minu jaoks huvitav arusaamine, et linn ja aed on tõesti kogu aeg kokku kuulunud. Linnas on ometi maa alati kallis olnud, ruum on väga tihedalt asutatud ning aiamaa ei tundu otstarbekas. Sellest hoolimata on linnaruumis alati leitud võimalusi millegi kasvatamiseks. Üks põhjus on see, et linnas on väga suur tarbimine. Endale kasvatamine annab võimaluse säästa ning väiksemas koguses tootmine ja müümine võib olla kasulik. Kui peenraid ei tehta kasu pärast, siis sellepärast, et ümbritsevat ruumi kaunimaks ning sõbralikumaks muuta. Linnaruum on suures osas tehislik ning haljastusega annab seda loomulikumaks muuta.

nt0262 copy Hiinalinn, 2013


Näitus „Linlane ja aed“ on Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud kuni 19. oktoobrini. Rohkem infot ERMi kodulehelt ja Facebookist

 

Lisa kommentaar