Pildireportaaž vanavara kogumisretkedelt I. Esemete teekond muuseumisse

Tiina Tael, peaarhivaar

Täna laseme piltidel kõnelda, kuidas asjad muuseumisse jõuavad. Lisakommentaare annavad väljakirjutused välitööpäevikutest. Kel huvi rohkem teada saada, sellele soovitan sarja „Vanavara kogumisretkedelt!“, millest on tänaseks on avaldatud 10 raamatut.

Alustuseks paar pilti esimestelt vanavara kogumismatkadelt ligi 100 aastat tagasi, mil rännati veel jalgsi ja kogutud esemed koondati ööbimispaika, kust nad kas lõpuks Tartusse toimetati.314185_ERM_Fk_532_1ERM Fk 532:1. Arstiteaduskonna üliõpilased Paul Ruus ja Hans Karro Saaremaal Püha ja Valjala kihelkonnas vanavara korjamas, 1913. Fotograaf teadmata.

19_184_71ERM Fk 184:71. Vanavarakorjajad Erik Lambert ja Friedrich Kohtitsky Hanila khk Rame külas. Foto Friedrich Kohtitsky, 1912.

Vanavara Kadariku seina najale korraldades maitsesime tõsist estitilist lõbu tehtud töö järele. Ülesvõtmisega oli palju raskusi, ennekui poest gummi torusid tõin. Viimaks lõppes täielikult töö ja kell 39,2-he peal sammusime koormatult tuttavate raskustega mereäärde. (ERM TA 967; Friedrich Kohtitsky, 1913).

Nagu pildilt näha, on esemed varustatud etikettidega, millel korjamisraamatu number – viimasest saame täielikud andmed eseme päritolust.

1939–1940 toimus mitu suurt kogumismatka rannarootslaste juurde Loode-Eesti saartele.

886_19ERM Fk 886:19. Üliõpilane Eerik Põld ja hr Ihrman vanavanakoormaga teel. Suur-Pakri. Foto Gustav Ränk, 1939.

315215_ERM_Fk_893_32Fk 893:32. ERMi ametnik Ella Koern Julius Brusi talu õuel vanavara kokku vedamas. Osmussaar. Foto Ella Koern, 1940. ERM

907_60ERM Fk 907:60. ERMi vanavara esimene saadetis Osmussaarelt Nõva meeste mootorpaadile laadituna. Foto Ferdinand Linnus, 1940.

927_166ERM Fk 927:166. Vanavarakorjaja sm N. Põld kraamikandamiga. Foto Eerik Põld, 1940.

1950.–1980. aastate laiaulatuslikel välitöödel keskenduti peamiselt esemete suurkogumisele, ent koguti ka rohkesti teatmematerjali, jäädvustati fotosid, tehti etnograafilisi jooniseid ja filme – nendest teeme juttu mõnes järgmises postituses. Selgi ajal liiguti peamiselt jalgsi või jalgrattaga, kohapeal öökorterit ning esemete kogunemiskohta omades, suuremate esemete transportimiseks nuputati kohapeal kõikvõimalikke võimalusi.

1264_109ERM Fk 1264:109. Esemete transportimine üle Navesti jõe, paadimeheks EMi teaduslik töötaja Vilve Kalits. Vändra raj, Aesoo k/n, kolhoos “Oktoober”. Foto Ildike Liiv, 1958.

Kogutud varanduse aga pidime transportima üle jõe, kuna siit ei saa seda muidu kätte. Kandsime varanduse alla jõe äärde. Paat sai päris korralikult täis – suur võimasin haraliste jalgadega, pikk puuhang, peaharja tegemise pink, lähkreid, suured hasplid, puukoorest painutatud vakk väiksemate esemetega jne. Kuna ma ei oska ujuda ega sõuda, siis palusin küll oma kaaslast üksinda vee peale minna. Ei aidanud midagi, ta nõudis, et ma ka oma eluga riskeeriksin. Võtsime palja jalu ja astusime paati, mille põhjas oli kenake veekord – ja see oli raudkülm. Vapralt hakkas V. K. tegutsema mõlaga, mina püüdsin moraalselt kaasa aidata. Kõigepealt püüdsime üle jõe saada, siis piki vastaskallast allapoole umbes ½ km poe juurde. Kuidagi ei tahtnud tüürimine korda minna, ikka jälle olime risti kalda suhtes. Kord pidi mõla käest vette sulpsatama – Päris poe alla ei jõudnud, seal oli väike kärestik, meie jaoks küllaltki ohtlik. Ajasime paadi ca 150–200 m enne poodi kaldale. Kallas jälle järsk – muudkui vinna asju üles. V. K. läks kokku leppima varjupaiga küsimuses, mina tassisin asju. Suur sületäis asju käes, pidin libastuma üleval kaldal – südamest käis värin läbi. Üleval aga puutus midagi võimasina vastu ja see hakkas alla libisema. Ruttu viskusin pikali ja suutsin veel õigel ajal haarata masina (see on vaadikese kujuline). Ainult vaadikese vits veeres suure rõõmuga alla jõkke. Õnneks ei läinud see kaugele ja sain ta veel välja püüda. Kõik need „üle noatera“ pääsemised mõjusid mulle ja kui V. K. tagasi jõudis poe juurest, leidis ta mind eest väga vaikse ja nukrana. Järgnes esemete tassimine juba tasasel pinnal, kuid läbi hiigla külma kastese rohu (jalad olid paljad). Paigutasime asjad tee ääres olevasse tühja lauta. Jällegi külm jalavann paadis, tugev töö mõlaga vastu voolu – nii saabusime ka kord tagasi Vardissaare alla. (ERM TA 395:1; Ildike Liiv, Vilve Kalits, 1958).

1259_559ERM Fk 1259:559. Muuseumi laborant Lehti Konsini rattaavarii teel Abjast Kanakülla, seisab Toivo Pedak (EMi mehaanik). Foto Ildike Liiv, 1959.

1298_323ERM Fk 1298:323. Abja keskkooli õppetöökoja ees. Kogutud esemeid veeti kohale ka palgikoorma otsas. Foto Toivo Pedak, 1959.

Vahel oli abi palgiveoautost, teinekord liivakallurist: Kella poole üheteistkümne ajal saime kauaoodatud auto. Alustasime kohe sõitu, esimene reis läks Kaubi külla Kukri tallu. Auto sõitis talu liivaauku, kus autojuht võttis liiva peale, samal ajal tõime talust oma varandused liivaaugu äärele. Sõit läks edasi liivakoorma otsas Vana Kariste koolimaja poole. Teepeal korjasime varandust Pudukülast Muku talust, Semprelt ja Ilbakult. Vana Kariste koolimaja juures ajasime liivakoorma maha, seadsime oma varanduse kindlamini autopõhja ja sõit jätkus läbi Saapaküla Kanaküla poole. Kõrgeajal oli väike peatus, kust võtsime peale ühe koodi ja rautsi rehe. Vanas mulgi talus Sosil oli pikem peatus. Vanaperenaine otsis oma piimalassile lisaks veel täistopitud karu pea. Sosilt läks sõit edasi Piiriojale, kust võtsime koormasse terve hulga pottsepa tööriistu. Piiriojalt sõitsime tagasi Kamalisse. Karaski talust võtsime kaasa vana sepikoja ventilaatori. Sõit jätkus läbi Tõlla, Päraküla ja Sarja Pikamatsile, kuhu olime korjanud mõned esemed, kuna auto ei pääsenud Pikamatsile sisse, kandsime esemed 300 m seljas autoni. Sõit läks edasi mööda väga vaeseid teid, kuna me ringi sõita ei tahtnud, tuli meil läbida mõned sillata kraavid ja kivihunnikud. Autojuht oli omal alal täiesti tugev poiss ja sellele lisaks tuli veel Ildi jutt jahist esiisade vara peale. Suure vintsutusega jõudsime Jantsile. Vanaperemees ootas meid väravas ja aitas meil riidekirstu peale sõita. Edasi läks sõit Abjale, kuhu panime maha oma esimese ringi ja ka lõviosa saagist. Teine reis läks Kariste poole… (ERM TA 443; Ildike Liiv, Siiri Nummert, Toivo Pedak, 1959)

1298_330ERM Fk 1298:330. Järjekordne ese on jõudnud kogumiskohta. EMi vanemlaborant Lehti Konsin ja vanemmehaanik Toivo Pedak Abja keskkooli õppetöökoja ees treipinki lahti sidumas. Foto Toivo Pedak, 1959.

1298_339ERM Fk 1298:339. Etnograafiamuuseumi vanemlaborant Lehti Konsin ja vanemmehaanik Toivo Pedak aganasarjaga teel Junsi talu poole. Halliste khk Abja v Sukahärma t. Foto Toivo Pedak, 1959.

1306_72ERM Fk 1306:72. Esemete kokkuvedu Kikepera külas. Saarde khk Kilingi v. Foto Kalju Rohumets, 1959.

Oleme siis läbi tuuseldanud kõik talud Kikepera ümbruses, läbi on käidud ka väikesed metsakülad, nagu Lamba- ja Kanaküla. Esemeid saime siit ümbrusest vähevõitu – ligikaudu 130 eset. Nüüd siis jälle esemete kokkuvedamise organiseerimine. Kolhoosikeskus kaugel – 15 km, metsapunkt sama kaugel. Aga veel üks pääsetee. Püüdsime juba mitu päeva varem kaupluse juures kinni ühe metsatööliste transportautojuhi, kellega tegime kaupa. Hommikul (s.o. 27.VI) helistasime ka metsapunkti ülemale sm. Pangsepale ja palusime veelkordset luba esemete transpordiks. Luba käes, ja autojuht täpne, mees oli kohal räägitud ajal, hakkasime oma kallist vara kokku vedama. Autojuht sm. Arnemann oli heatahtlik mees, aitas esemeid peale tõsta, nii et kolme tunniga oli kõik korras. Kõige toredam oli see, et vaevatasust polnud juttugi. Jälle õnnestus transport kui üks osa üldrahvalikul aktsioonil vanavarakogumisel. Esemed asetasime Kikepera 7.-kl. Kooli puukuuri – lukustatud ruumi. Muidugi on hea, kui nad sealt varsti Tartu toodaks. (ERM TA 437; Grigori Kaljuvee, Kalju Rohumets, 1959)

1317_1ERM Fk 1317:1. EMi esimene autoekspeditsioon enne väljasõitu muuseumi ees. Foto Toivo Pedak, 1960.

Muuseumi 1. autoekspeditsioon 1960. aastal viis vanavarakorjajad Iisaku, Jõhvi, Lüganuse, Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Kadrina, Ambla, Rakvere, Haljala ja Kuusalu kihelkonda ehk siis Põhja-Eestisse.

1526_267ERM Fk 1526:267. Etnograafiamuuseumi töötajad välitööl Torma khk Avinurme v. Laborant Juta Tomberg (vasakul) ja teaduslik töötaja Hele Eisler. Foto Hele Eisler, 1967.

1607_22ERM FK 1607:22. Muuseumile kogutud esemete transport. Martna khk Lähtru v Kirna k Liiva t. Foto Tiina Võti, 1970.

1642_39ERM Fk 1642:39. Pakkimine Nissi koolimajas, 1971. a. juunikuu välitöödel kogutud esemed. Foto Jüri Karm, 1971.

1642_79ERM Fk 1642:79. Esemete pakkimine Risti khk Padise v Riidika k. Foto Jüri Karm, 1971.

Tõnu talu perenaine näitab oma mehe tehtud mööblit. Marele hakkab üks tool meeldima. Algab kõige noorema ekspluateerimine. Tekid, tool ja kohviveski laotatakse kõik minu selja taha. Võid olla väike, aga pead olema tubli! Tagasiteel saab Riidika küla Ridepiku-Rätsepa talust leidsime lahke perenaise ja igavesti palju nodi. Vanavara jaht on lõppenud. (ERM TA 599, Erika Järvekülg, Mare Kask, 1971)

1738_56ERM Fk 1738:56. Korrespondent Olga Piirisild muuseumi töötajaile esemeid üle andmas. Peavarahoidja Eevi Astel (seisab), temast vasakul vanemteadur Hele Eisler. Vastseliina khk Lasva v. Foto Vello Kutsar, 1974.

1924_195ERM Fk 1924:195. Endise Tinnu talu pärijad olid lahkelt abiks sealt esemete otsimisel. Karksi khk ja v. Tinnu t. Foto Heiki Pärdi, 1980.

2113_28ERM Fk 2113:28. Võidukalt kogumisekspeditsioonilt koju. Ka nii koguti esemeid. Pildil EMi töötajad Aldo Luud ja Annes Enehielm. Ambla khk Käravete. Foto Aado Lintrop, 1984.

2114_19
ERM Fk 2114:19. EMi teadusdirektor Henn Käärik kogutud mööblit puhastamas. Järva-Jaani khk Kuksema v Kagavere k. Foto Aado Lintrop, 1985.

Etnograafilised „hädakaevamised“ Kleeme [Kleesmäe] talu hävinud sepikoja ahervaremel lõpevad tulemusrikkalt. Saime hõlmadra, puskarimasina toru, meskipaja aluse, turbalabida, kolm sepatöö riista. (ERM TA 809; Henn Käärik, Aado Lintrop, Uuno Ojala, Heiki Pärdi, Juta Reio, 1985)

318079_ERM_Fk_2055_27ERM Fk 2055:27. Villem Bockmanni poolt muuseumile kingitud Jakob Bockmanni klaasnegatiivide kogu. Ambla khk. Foto Aldo Luud, 1983.

Klaasnegatiivid, osalt karpides, osalt ilma, lasime alla kahekorruselise maja pööninguakna kaudu korvidega. Aare vabastas end tülikast kandmise vaevast sellega, et ajas auto järelkäru otse akna alla. Laadisime ligi 10 000 klaasnegatiivi peale. (ERM TA 786; Ene Alttoa, Henn Käärik, Uuno Ojala, Rein Olli, Virve Tuubel, 1983)

Viimane pilt annab vihje järgmiseks pildireportaažiks.

Lisa kommentaar