Tekst: Kadri Vissel, koguhoidja
Video ja montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja

Suure rahvarõivanäituse valmimise ootus oli peaaegu sama suur kui ERMi uue maja ja uute püsinäituste avamise ootus. Koguhoidjana näen iga päev kümneid, kui mitte sadu üksikesemeid, kuid ettekujutus sellest, kuidas näevad välja täiskomplektid koos kõikvõimalike aksessuaaridega ja veel 152 komplekti ühes ruumis, puudus täielikult.

Näitusel oli väljas läbilõige Eesti talurahva rõiva ilust ja ilumeelest. Esmapilgul eklektilisena tunduvad komplektid moodustavad põhjalikumal vaatlusel imetlusväärse terviku. Värvid ja detailid sobivad omavahel nii hästi kokku, et on raske uskuda, et nende rõivaste valmistamisel kasutati materjale, mida siit-sealt kätte saadi. Pigem tundub, et need olid väga valitud ja põhjalikul kaalumisel kokku sobitatud. Robustsus ja ülim peensus, tagasihoidlikkus ja küllus, jõulisus ja õrnus. Vastandite kombineerimises ja segamises on meie esivanemad olnud suured meistrid!

Rahvarõivakomplekte nähes sai palju selgemaks, kust tulevad sellised ütlused ja vanasõnad nagu „Ega küll küllale liiga tee!“, „Mida rohkem, seda uhkem!“, „Ilusa naese ilu on enam kui hullu naese töö“, „Kui ilus naine on, vaata naise pääl, põle supil piima tarviski“.

Suur kummardus Reet Piirile, kes kogu selle ilu rahvale vaatamiseks välja valis ja üksikesemetest komplektid moodustas. See on omamoodi logistiline kangelastegu. Ja kindlasti suur tänu ka meie konservaatoritele ja nende abilistele, kes kõik need ligi 1500 eset eksponeerimiseks korrastasid. Tulemust nägi üle 140 000 näitusekülastaja.

Tänaseks võivad ka koguhoidjad suurest rahvarõivanäitusest minevikuvormis kõnelda, sest viimased museaalid said novembri lõpuks pärast kahe-, mõni pärast kolmeaastast rännakut hoidlasse oma kohale tagasi pandud. Silme ees on need esemed endiselt komplektidena ja peas kõlab Heli Läätse hääl, mis laulab: „Kaunid baleriinid, kaunid baleriinid…“